Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kui hea palk tekitab piinlikkust
JuhtkiriFoto: Anti Veermaa
Palgaedetabel võib ettevõtete juhtidele mitmel põhjusel peavalu põhjustada, kuid on tegelikult just hea lakmuspaber, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kõrge töötasu on teema, millega ettevõtjad ei soovi silma paista. Sellisele üllatavale järeldusele jõudis Äripäev, kui suhtles täna ilmunud Äripäeva palga TOPi jõudnud kõrget palka maksvate ettevõtete esindajatega. Varasematel aastatel pole me täheldanud nii tõrjuvat suhtumist sellesse teemasse. Kõrge keskmise töötasu number on muutunud au asjast pigem piinlikuks jututeemaks. Sellel võib olla mitu põhjust.
Esiteks töökäte nappus. Eesti majandusarengut pidurdada ähvardav madal tööpuudus on ettevõtjad pannud keeruliste valikute ette. Tööturul käib aktiivne töötajate üleostmine ning selle tulemusena on tõenäoliselt viimastel aastatel ettevõtete sees palgakäärid suurenenud. Edukaks ülevõtmiseks tuleb pakkuda märgatavalt kõrgemat töötasu ning sellistele pakkumistele vastamiseks tuleb osa töötajate palka järsult tõsta. Seega võib juhtuda, et sarnast tööd tegevad inimesed on erinevalt tasustatud ning ettevõtete üldised palgapoliitika põhimõtted segi löödud.
Teine suurte palgakääride põhjus võib peituda töötajate välismaalt värbamises. Kuna Eestis töötajaid napib, siis tuleb nad osta sisse teistest riikidest ja paratamatult konkureeritakse sealsete riikide palgatasemetega. See on tõenäoliselt iseloomulik trend just IT-sektorile.
Küsimused numbrite taga
Kolmas ettevõtte esindajate vähese jutukuse põhjus võib olla see, et majandusaasta aruannetes olevate andmete alusel arvutatud keskmine töötasu number ei peegelda ettevõtte palgataset täpselt. See number on arvutatud palgakulu ja täistööajale taandatud töötajate arvu jagades. Mõlemad numbrid võivad aga sisaldada anomaaliaid.
Näiteks võib palgakulude real olla ka nende inimeste tasu, keda pole arvestatud töötajate hulka. See iseloomustab muuhulgas ka Äripäeva, kes kasutab lisaks koosseisulistele töötajatele ka mitmesuguste projektide juures kaasautoreid ja neile makstav tasu läheb samuti palgakuludesse. Või on palgakulude hulgas ka koondamistasud. Näiteks on see üks põhjus, miks SEB Varahaldus on palga TOPis kõrgel kohal. Kuna ettevõtete aruanded reeglina palgakulude sisu osas väga informatiivsed ei ole, siis võibki keskmine number pilti moonutada.
Seetõttu võivad täna ja homme Äripäeva veebis ja eriväljaandes ilmuvad palgaedetabelid tekitada paljudele firma juhtidele peavalu, sest tuleb hakata ettevõtte sees selgitama, miks on keskmine töötasu number nii kõrge. Töökäte puuduse ja palgasurve valu võib veelgi võimenduda, sest kui keskmine number on firma töötajatele üllatavalt kõrge, võib see süvendada pettumust ja valmisolekut tööandjat vahetada.
Palgaedetabel võib põhjustada peavalu aga ka nende ettevõtete juhtidele, kes pole edetabelisse jõudnud. Kui töövõtjal on valiku võimalus, siis tõenäoliselt eelistatakse tööle minna sellesse ettevõttese, kes on jõudnud ka palgaedetabelisse.
Tegelikult on tänane Äripäev on hea lakmuspaber ettevõtte juhtidele. Kui edetabeli ilmumine tekitab peavalu, siis on teie firma palgapoliitikas või aruandluses midagi valesti ja hea retsept on need vead ära parandada.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.