Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Oma pensioniraha üle otsustagu igaüks ise

    Foto: Anti Veerma

    Üksnes kohustuslikele pensionisammastele lootma jäädes kujuneb pensionipõlv kasinaks sendiveeretamiseks.

    Kui vaadata, kuidas on 15 aasta jooksul läinud Eesti pensionifondidel, tekib põhjendatud küsimus – kas sellisel pensionikogumisel on üldse mõtet? Juba ongi kõlanud ka ettepanekud lõpetada riigipoolsd maksed pensioni teise sambasse (IRLi esimees Helir-Valdor Seeder) või muuta pensioni teine sammas vabatahtlikuks (Indrek Neivelt).
    Äripäev on selle poolt, et anda inimestele suurem otsustusõigus, kuidas oma raha investeerida ja mil viisil oma vanaduspõlve kindlustada.
    Äripäeva analüüs näitab, et kui kõige kiirema kasvuga fond kasvatas 15 aasta jooksul raha pea 35 protsenti, siis nirumad alla 10 protsendi. Kui aga võtta arvesse ka inflatsioon, on fondide reaaltootlus nullilähedane. Isegi kui inflatsiooni eest jaksavad kehvas sportlikus vormis, kuid heas toitumuses pensionifondid napilt ära joosta, siis palgatõusule kipuvad ikkagi jalgu jääma. Parim pensionifond on 15 aastaga sisse makstud ligi 9000 eurost kasvatanud 12 000 eurot. Kui 15 aastat tagasi võis see olla veel suur raha, siis täna enam mitte niiväga.
    Fondihaldurite töö tulemus ei anna seega justkui põhjust rõõmustamiseks, kuid kõrgete fonditasudega maksame selle kesise töö tegemise heldelt kinni. Kui võrrelda Eestit näiteks Rootsiga, siis annab iga euro meie teises sambas kolm korda väiksema pensioni kui iga euro, mida rootslased on säästnud.
    Lisaks kõigele on kurb tõsiasi, et kui jääda lootma üksnes kahe pensionisamba peale, tuleb pensionipõlv üpris niru. Kindlasti ei võimalda see kunagistest telereklaamidest tuttavat muretut puhkust palmide all, pigem ehk makaronidieeti ja igapäevast toimetulekumuret. Sellest aga kõva häälega palju ei räägita. Ehk oleks põhjust kulutada kommunikatsiooniressurssi pigem inimeste investeerimisteadlikkuse tõstmisele, kui pensionitõusu valimislubadustele.
    Lõpuks vastutab igaüks ise
    Äripäev leiab, et on vastutustundetu jätta inimestele muljet, justkui tagaks tänased kohustuslikud maksed teise pensionisambasse neile tulevikus väärika pensionipõlve. Parem oleks ausalt välja öelda, et pensionipõlves hakkamasaamine on igaühe enda vastutus ja riik seda garanteerida ei suuda.
    Koos vastutusega tuleb aga anda inimestele ka vabadus oma raha investeerimise üle ise otsustada. Ei saa rääkida ka mingist riigi osalusest teises pensionisambas. Riigil ei ole mingit muud raha, kui see, mille me ise riigile maksame. Töötav inimene kogub enda pensioni ise, makstes oma brutopalgast 2% pensionifondi, millele lisatakse töötaja palgalt arvestatava 33% sotsiaalmaksu arvelt 4%. Kokku maksab töötaja sunniviisiliselt iga kuu teise pensionisambasse 6% oma palgast. Ehk oleks see tulevikku silmas pidades mingil eluetapil aga mõistlikum investeerida hoopis kinnisvarasse või tervisesse või haridusse?
    Riigiisad kipuvad kohati oma tiitlit liiga sõnasõnaliselt võtma ning tõsimeeli arvama, et nemad teavad paremini, kuidas elanikud riigis oma elu korraldama peaksid. Paternalistliku poliitika läbikukkumist demonstreerib veenvalt Läti-suunaline õlleralli. Kui muuta teine pensionisammas vabatahtlikuks, võiks ilmselt samuti näha jalgadega hääletamise tulemusi.
    Eesti tänane pensionisüsteem ei ole jätkusuutlik ning aeg oleks see tõde kõva häälega välja öelda, et inimesed teaksid julgemalt oma tuleviku eest ise vastutust võtta.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Suure seitsmikuga on ühinemas uus tegija
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tartus baaripidamise lõpetanud firma jäi töötajatele võlgu
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.