Sadamates vohab korruptsioon

Viimase seitsme aastaga on väikesadamate ehitustesse PRIA ja EASi kaudu süstitud üle 20 miljoni euro toetusi. Paraku pole kõik miljonid asja ette läinud – toetusraha kasutamise kontrollidest on välja koorunud mitu juhtumit, mis on seotud nii soodustuskelmuste, toimingupiirangute rikkumiste, dokumentide võltsimise kui ka rahapesuga.

Ka PRIA peadirektor Jaan Kallas tõdes, et kõige tõsisem korruptsioonimure kohalike omavalitsuste tasandil on praegu seotud sadamatega. Nii ütles ta jaanuari keskpaigas riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni istungil, kus andis ülevaate sellest, kuidas on PRIAs korraldatud korruptsiooni vastu võitlemine ja korruptsioonijuhtumite ennetamine.

 

Prokuratuuri andmetel käib praegu viis sellist kriminaalmenetlust. Kaks neist on kohtusse saadetud, ülejäänud on veel kohtueelses menetluses. Lõuna ringkonnaprokuratuuri andmetel on keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo menetluses kaks sadamatega seotud kriminaalasja alles nii varajases staadiumis, et pole veel kedagi kahtlustatavana üle kuulatud, mistõttu ei saa prokuratuur uurimise huvides asjaolusid täpsustada.

Üks prokuratuuri tähelepanu alla sattunud sadam asub Lääne-Viru maakonnas Võsul. Nimelt alustas keskkriminaalpolitsei korruptsioonibüroo mullu suvel menetlust MTÜ Võsu Sadam kahe juhatuse liikme suhtes, kes võisid rikkuda toimingupiirangut. Teisisõnu kahtlustatakse, et juhatuse liikmed rikkusid riigihangete nõudeid selliselt, et ühele konkursil osalejatele loodi põhjendamatult soodustustingimusi või eeliseid.

MTÜ Võsu Sadam juhatuse liikmed on endine EKRE liige Hanno Nõmme, Andrus Aasmäe, Urmas Osila, Valdek Kilk ja Reformierakonna liige Toomas Varek. Eelmise aasta septembris kirjutas Virumaa Teataja, et samal ajal, kui Vihula vald otsustas ilma konkursita anda Võsu sadamahoone ehitusloa MTÜ-le Võsu Sadam, oli vallavolikogus ka kaks Võsu Sadama juhatuse liiget – Nõmme ja Aasmäe.

Võsu paadisadam on nüüdseks valmis ja kuulub pärast Haljala ja Vihula valla ühinemisele Haljala vallale. Volikogu istungite protokollide järgi taandasid Aasmäe ja Nõmme end hääletustest, kus otsustati Võsu sadama ehituseks raha juurde andmise küsimused. Sadama ehitust finantseeris vald, vald sai omakorda 2015. aastal üle 415 000 euro PRIA-lt  Euroopa Kalandusfondi meetmetest.

Hanno Nõmme, kellele Vihula vallavolikogu otsustas alles eelmise aasta veebruaris määrata elutööpreemia, sõnul on tema teada praegu uurimine hoopiski lõpetatud ja hoolimata sellest, et prokuratuuri sõnul käib sadama üle eelkohtumenetlus, mingit jama enam Võsu Sadama ümber ei toimu.

Nõmme rääkis, et on koos Andrus Aasmäe ja Urmas Osilaga sadama ehitusse pannud palju aega. „Ja siis saame veel mõnitada ka,“ ütles ta. „See uurimine oli puhas kadeduse värk. See, kes teeb, jääb ikka hammaste vahele,“ ütles ta. „Ma olen igatahes nende asjade peale väga-väga solvunud,“ ütles ta.

Ka Urmas Osila, Vihula valla aktiivse poliitiku arvates on Võsu Sadama uurimine lõpetatud. „Alates septembrist pole kedagi rohkem torgitud. Olen ka mitteametlikult küsinud ja on vastatud, et uurimist pole,“ ütles ta.

Osila sõnul oli Võsu Sadama juhatuse liikmete kahtlustamine hoopiski konkurendi valimiseelne rünnak. „Tean täpselt, kes viis meie vastu avalduse ja asjad ruttu avalikkuse ette tõi. See oli ühe valimisliidu juht, endine Isamaliidu liige ja Vabaerakonna tegevjuht Vello Väinsalu,“ rääkis ta. Osila sõnul rünnati Võsu Sadamat sihilikult enne kohalike omavalitsuse valimisi ja seda ka tulemuslikult – Osila valimisliidul Vaba Vallakodanik jäi valimistel 30 häält puudu ja jäi koalitsioonist välja. Vello Väinsalust sai aga vallavolikogu esimees. „Ma olen sellega täitsa rahul, saabki puhata natuke,“ kostis selle peale Osila.

Haljala vallavolikogu esimees Vello Väinsalu hakkas naerma, kui kuulis, et Osila nimetab tema kriitikat Võsu sadama ehitamise asjaajamiste kohta valimiseelseks rünnakuks. „Pigem oli see lihtsalt kriitika, mis sattus valimiseelsesse aega. Rünnak kõlab kuidagi militaarselt,“ ütles ta. Väinsalu sõnul ei esitanud tema MTÜ Võsu Sadam juhatuse liikmete kohta ühtegi avaldust. „Kriitikat olen küll teinud, et see asjaajamine polnud kõige korrektsem,“ lisas ta.

Väinsalu märkis, et MTÜ Võsu Sadam moodustati sadama opereerimiseks ja sadamahoone ehitamiseks. Kuna MTÜ juhatusse kuuluvad Osila, kes oli sadamahoone ehitamise aegu Vihula vallavalitsuse liige, ning Aasmäe ja Nõmme, kes olid vallavolikogu liikmed, paistis Väinsalu sõnul jõhkralt välja huvide konflikt. „Ma isegi ei kiirustaks andma hinnangut, kas tegu on korruptsiooniga või mitte, vaid asi lihtsalt ei näe eriti hea välja,“ ütles ta. „Ma pole ainuke, kes on selle kohta kriitikat teinud, valimiseelsel ajal või mitte,“ lisas ta.

Selleks, et sadamate toetussummadest paremat pilti saada, vaatas Äripäev üle sadamatele suunatud PRIA toetused. Selgus, et aastatel 2009–2016 maksis PRIA sadamatega seotud projektidele Euroopa Kalandusfondi meetmetest ligi 17 miljonit eurot, mis teeb keskmiselt 240 000 eurot projekti peale.

Eesti väikesadamaid on toetanud ka EAS. 2015. aasta jaanuaris sai struktuurifondi vahenditest toetust 19 sadamat üle Eesti. Kokku jagati 2,9 miljonit eurot, ühe projekti maksimaalne toetussumma oli 200 000 eurot. Selle aasta jaanuaris lõppes EASis teine väikesadamate võrgustiku väljaehitamise toetuste taotlusvoor. Sedapuhku laekus kokku 17 taotlust kogusummas pea 3 miljonit eurot. Seekordse taotlusvooru eelarve on 2 miljonit ja maksimumsumma projekti kohta on jälle 200 000 eurot. Toetuste jagamise otsused tehakse märtsi keskel.

Prokuratuuri andmetel on praegu pooleli viis kriminaalmenetlust, mis on seotud kohalike omavalitsuste tasandil sadamatega. Kaks jutumit on praegu kohtus.

Üks neist on Kärdla sadama kriminaalasi, kus näidati sadama ehitusmaksumust tegelikkusest teistsugusena. Nii saadi pettuse teel EASist suuremaid toetussummasid, mis võeti hiljem näiliste tehingute kaudu tuluna arvele. Tehingute toimumise aegne sadama juht Hillar Kukk mõisteti sügisel kokkuleppemenetluses süüdi nii soodustuskelmuses, toimingupiirangu rikkumises, dokumentide võltsimises kui ka rahapesus. Hillar Kukega seotud Navigare OÜ jäi samuti kokkuleppes süüdi nii rahapesus kui ka dokumentide võltsimises.

Sama süüdistuse alusel jätkub kohtuistung nelja mehe ja nendega seotud juriidiliste isikute üle märtsis, aprillis ja maikuus. Ettevõtet Nautic OÜ süüdistatakse rahapesus ja Seller Hulgi OÜd nii rahapesus kui ka dokumentide võltsimises. Mõlema ettevõtete  juht on Urmas Varri, keda süüdistatakse ka nii dokumentide võltsimises kui ka rahapesus. Nautic OÜ-l on ka 10 600 euro ja Seller Hulgil 140 000 euro suurune maksuvõlg.

Kärdla Sadama kriminaalasjas on kaasaaitamises süüdistatavad ka Tanel Malk ja Raigo Sahtel. Viimasel lasub ka süüdistus rahapesus ja dokumentide võltsimises. Tanel Malk on ettevõtte Faasion juhatuse esimees, millel lasub samuti süüdistus samades asjades.

Teises sadamate ja soodustuskelmustega seotud kriminaalasjas peetakse istungeid Kuressaare kohtumajas. Süüdistuse järgi kajastasid MTÜ Vahuranna juhatuse liikmed OÜ Monoliit esindaja kaasabil PRIA-lt Rannaaugu sadama ehituseks toetuse taotlemisel valeandmeid. Koostöös tööde tellija ja teostajaga näidati taotlusdokumentidel tegelikkusest erinevana nii investeerimisobjekti maksumust kui ka omafinantseeringu suurust.

Eksimusse viiduna maksis PRIA välja Rannaaugu sadama I etapi ehitamiseks ettenähtud toetuse enam kui 170 000 eurot. Süüdistuse järgi sai MTÜ Vahuranna pettuse teel soodustust ja OÜ Monoliit aitas kaasa pettuse teel soodustuse saamisele. Kohtuistung jätkub 27. aprillil, mil küsitletakse süüdistatavaid.

Monoliit OÜ omanikud on Reedik ja Maria Reinmets, ettevõtte juhatuses on peale Reedik Reinmetsa ka Aivo Prii. MTÜ Vahuranna juhatuse liikmed on Evald Sosnin ja Tatjana Alt.

Sadamatega seotud PRIA-pettusi on aga veelgi. Näiteks vahetus Räpina vallas tunamullu sellepärast isegi et võim. Nimelt astus „Aktuaalse kaamera“ andmetel aastal 2016. tagasi Räpina senine vallavanem Teet Helm, kes oli olnud ametis kümme aastat. Ta astus tagasi selleks, et vältida plaanitud umbusaldust tema vastu vallavolikogus. Umbusalduse taga oli see, et vald pidi maksma PRIA-le tagasi ligi 120 000 eurot Räpina sadama ehitustöödeks saadud rahast. Toetuse osalise tagasinõudmise põhjus oli see, et vald katkestas ehitustööde hanked ja sõlmis lepingud enda valitud ettevõtetega.

Räpina sadamat asuti ehitama 2011. aastal ja sellesse investeeriti kahe aasta jooksul ligemale 800 000 eurot. Üle 446 000 euro selleks tuli PRIA toetusfondist.

Hankekorralduse pärast on pidanud sadama ehituse pärast PRIA-le raha tagasi maksma ka näiteks Häädemeeste vald, kes sai 2013. aastal Jaagupi väikesadama ehituseks PRIA-lt ligi 310 000 eurot. PRIA nõudis Häädemeeste vallalt tagasi veerandi sadama maksumusest, kuna leidis, et vald muutis ehitusprojekti märgatavalt pärast seda, kui hanke võitja oli juba selgunud, kirjutas Pärnu Postimees mullu sügisel. Jaagupi sadam osutus õnnetuks juhtumiks ka seetõttu, et kalurid, kelle jaoks sadam peamiselt ehitatud on, peavad sadamat kasutuskõlbmatuks.

Mullu sügisel jõudis kohtusse juhtum, kus Ridala vallavalitsus kaebas Tartu halduskohtus PRIA otsuse peale, et Ridala vald on hanget valesti korraldanud ja nõudis pea 29 000 euro tagasimaksmist. Lääne Elu kirjutas, et PRIA sõnul poleks pidanud Ridala vald ühe objekti jaoks tegema kahte hanget. Ridala vallavanem Helen Koppa selgitas, et vald otsustas kaks hanget teha seepärast, et ühe hankega ei saanud nad fondist sadama ehituseks piisavalt raha. Kui hiljem tekkis võimalus raha juurde saada, tehti muuli ehituse kohta teine hange.

Samas on ka näide, kus hankemenetluse rikkumise süüdistusega sadam on kohtus PRIA seljatanud. Nimelt otsustas 2015. aastal Tartu halduskohus tühistada PRIA otsus, millega nõuti Lümanda vallalt Atla sadama ehituseks antud toetusest tagasi pea 78 000 eurot.  

Eelmisel aastal astus Jõgeva kohtumajas kohtu ette Peipsi kuningaks tituleeritud kalatööstur, endine IRLi liige Paul Kärberg. Teda süüdistatakse PRIA-lt vabade kalalaevade remondiks saadud toetustega skeemitamises. Lõuna ringkonnaprokuratuur esitas süüdistuse soodustuskelmuses kolme kalalaeva suhtes Paul Kärbergile ning OÜdele Omedu Rand ja Peipus Fish.

Süüdistuse järgi taotlesid firmad toetust kolme kalalaeva rekonstrueerimiseks, kuigi tegelikult kas taastati teised või ehitati uued laevad. PRIA maksis laevade moderniseerimiseks kokku pea 100 000 eurot. 54 302 euro väljamaksmise PRIA tühistas, pea 2000 euro maksmine peatati.

Sadamad jäävad toetustepettusel silma peamiselt sellepärast, et avalik-õiguslike projektide toetused on tihti suuremad kui eraõiguslikel projektidel. Summad ahvatlevad skeemitama.

Kuigi PRIA peadirektor Jaan Kallas ütles korruptsioonivastase erikomisjoni istungil olukorrast ülevaadet andes, et kõige tõsisem korruptsioonitemaatika kohalike omavalitsuse tasandil on seotud sadamatega, pole PRIA juhtkonna nõuniku Rando Undruse sõnul PRIA eesmärk anda hinnangut selle kohta, kas tegu võib olla korruptsiooniga või mitte. „Toetustaotluste menetlemisel jäävad aga aeg-ajalt silma juhtumid, mis viitavad võimalikule huvide konfliktile,“ selgitas ta.

Undrus selgitas, et PRIA menetletavate toetuste saajad võivad olla nii avalik- kui ka eraõiguslikud isikud. Kuna avalikes huvides tehtavate investeeringute toetusmäär võib tihti olla kõrgem kui äriliste projektide toetusmäär, võib Undrase sõnul juhtuda, et investeeringuobjekte püütakse näidata avalikke huve teenivana, kuigi välja kujunevad need lõpuks selliselt, et suurima kasu saab hoopis mõni konkreetne äriettevõte. „Mõnikord on täheldatav ka soov, et kaupade või teenuste hankimisel püütakse eelistada konkreetseid isikuid,“ rääkis Undrus. Vahel on jällegi näha, et avalikes huvides käituvate toetusesaajate taga on kellegi isiklikud või ärihuvid või suunab toetuse saaja hanke endaga seotud isikule.

Undruse sõnul kujutavad sellised probleemid korruptsiooniohtlikku olukorda ka riigihangete juures, mis pole toetustega seotud. Sõltumata sellest, kas tegemist on avalik- või eraõigusliku toetuse saajatega, kätkevad sellised näilised hanked Undruse sõnul alati ohtu, et avalikku raha ei kasutata säästlikult ja otstarbekalt. „Lisaks avalikele huvidele võidakse selle raames saada alusetuid eeliseid varjatud erahuvide rahuldamisel,“ märkis ta.

Undrus lisas, et kohalike omavalitsuste ja sadamatega seonduvad riskiohtlikud olukorrad ongi enamasti tingitud eeltoodust. „Rekonstrueerimiste maksumused on suured ja paljude sadamate omanikud ning nendega seotud rekonstrueerimistoetuste taotlejad on kohalikud omavalitsused,“ ütles ta.