Äripäev • 26 september 2018

Teadmine annab julguse ettevõtlusega alustada

Ettevõtlusega seotud riskide teadvustamine ja oskus neid ületada loob eeldused edukate ettevõtjate arvu suurenemiseks.

Uuringufirma Kantar Emor avaldas äsja tänavuse finantsseire tulemused, millest selgub, et ligikaudu viiendik seni ärist eemale jäänud Eesti elanikest soovib hakata lähima viie aasta jooksul ettevõtjaks. Ettevõtja rolliga loodetakse kaasnevat suuremat paindlikkust oma tööelu korraldamisel, aga ka eneseteostust ja sõltumatust tööandjast.

Äripäev leiab, et ettevõtlusega tegelemine võiks Eestis olla veelgi populaarsem ning ettevõtlusvaimu tuleks kasvatama hakata juba koolides, et anda noortele lisaks unistustele ja riskijulgusele ellu kaasa ka teadmised ettevõtlusega toimetulekuks.

Tegelikult on Eestis ettevõtlikkusega ka praegu päris head lood. Globaalse ettevõtlusmonitooringu (Global Entrepreneurship Monitor, GEM) viimastel andmetel paigutus Eesti ettevõtlikkuselt 54 maailma riigi hulgas 15. kohale. Üks olulisemaid uuringus väljatoodavaid näitajaid on varase faasi ettevõtlusaktiivsust peegeldav TEA indeks, mis näitab, milline osa 18–64aastasest elanikkonnast astub jooksvalt samme ettevõtlusega alustamiseks või on ettevõtjana tegutsenud kuni kolm ja pool aastat. See näitaja on viimasel kolmel aasta järjest tõusnud ning oli mullu 19,4%.

Loovad rikkust

Kantar Emori finantsseire uuringu tulemused kinnitavad, et 14 protsenti Eesti elanikest on juba praegu ettevõtjad, kes asutanud oma firma. See on hea näitaja, kuid võiks olla ju veelgi parem. Ühiskond kestab ja areneb kiiremini tänu inimestele, kes julgevad unistada ning tahavad ja suudavad oma unistusi tegudeks muuta. Tänu ettevõtlikele inimestele. Mida rohkem meil neid on, seda rikkam on ühiskond tervikuna.

Kantar Emori eksperdi Tauno Mändla sõnul näitab uuring kokkuvõttes seda, et suure osa Eesti elanike ettevõtlusvaim pole kuigi kõrge, sest neljal viiendikul pole kavas oma äriga alustada. Enim takistab ettevõtlusega alustamist hea ja edu tõotava idee puudumine, samuti kahtlevad vastajad enda ettevõtlusega toimetulekus, peljates, et neil puuduvad vastavad oskused ja teadmised. Ning kui ka unistused ja soovid ettevõtlusega alustamiseks on olemas, ei pruugi see sugugi tähendada, et inimesel on tegelikkuses ka riskijulgust ja reaalset valmidust oma äri rajamiseks.

Äripäeva raadio nädalavahetuse saatele intervjuu andnud Olari Taal kinnitab, et ettevõtlusega seotud riske tasub endale kindlasti teadvustada. „Ühel hetkel võidki sa ennast tunda ennast hästi, aga selle ennastsalgava töö tulemusena võid sa olla ühe sammu kaugusel kinnisest asutusest, kus istud Napoleonite, Stalinite ja muude vendadega. Kui sa valid ettevõtja ameti ja tahad tegija olla, siis sa pead selleks valmis olema.“

Naabritest aktiivsemad

Eestlased on Baltimaades uute ettevõtete loomisel kõige aktiivsemad ning mullu registreeriti Eestis 21 947 uut ettevõtet – rohkem kui Lätis ja Leedus kokku. Ettevõttega alustamise jaoks on vaja head ideed ja riskijulgust, ettevõtjana edukas olemiseks on aga vaja ka teadmisi, kuidas riskidega toime tulla. Kinnistesse asutustesse ei ole Napoleone ja Stalineid juurde vaja.

Ajaloost tulenevalt on Eestis olnud napilt aega ettevõtluskogemust kasvatada ning noored ei pruugi kodust majandustarkust kaasa saada. Seetõttu peab ettevõtlus- ja investeerimisharidus jõudma igasse kooli ja olema baashariduse lahutamatu osa. Et igal järgmisel põlvkonnal oleks julgust aga ka teadmisi olla edukas ettevõtja, peremees omal maal.

Hetkel kuum