• OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,22%6 211,68
  • DOW 30−0,1%44 451,62
  • Nasdaq 0,81%20 366,65
  • FTSE 100−0,09%8 777,52
  • Nikkei 225−0,56%39 762,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,79
  • OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,22%6 211,68
  • DOW 30−0,1%44 451,62
  • Nasdaq 0,81%20 366,65
  • FTSE 100−0,09%8 777,52
  • Nikkei 225−0,56%39 762,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,79
  • 10.10.18, 06:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Maksuinfo automaatselt panka – ammu oli aeg

Nutikas on motiveerida inimesi soovitud viisil käituma, pakkudes neile riikliku sunni asemel hoopis hüvesid.
Maksuinfo automaatselt panka – ammu oli aeg
Maksu- ja tolliamet (MTA) ning pangaliit leppisid kokku, et pangad hakkavad inimese soovil laenuandmisel arvesse võtma MTA-le esitatud palgaandmeid. Info oma ametliku palga kohta saab iga laenutaotleja tulevikus edastada otse internetipangast laenutaotlust täites.
Äripäev leiab, et see on ühele e-riigile igati vääriline asjade areng ning selle oleks võinud juba ammu ära teha. Ühelt poolt muutub selle tulemusena laenutaotleja elu lihtsamaks, teiselt poolt aitab võidelda ümbrikupalkade vastu.
Pankadest maksuametisse on info näiteks kodulaenuintresside kohta liikunud juba aastaid automaatselt – tuludeklaratsiooni täitmisel tuli lihtsalt pangale vastav luba anda. On kõigiti loomulik, et info liiguks ka vastassuunaliselt. Lihtsa palgatöötaja jaoks muudab see laenutaotlemise mugavamaks ning tema sunnismaisus kodupanga suhtes väheneb – eeldatavalt ei ole vaja enam naaberpangast laenu taotlemisel kodupanga konto väljavõtteid esitada.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Ümbrikupalk endiselt levinud
Olulisem on selle muudatuse mõju aga inimeste motivatsioonile ümbrikupalgast loobuda. MTA peadirektori Valdur Laidi kinnitusel aitab maksuhalduri ja pankade koostöö suunata inimeste tähelepanu sellele, kas nende tööjõumaksud on tasutud. Kuigi rahulolematus ümbrikupalgaga ei ole MTA andmetel olnud varem kunagi nii kõrge, ei ole ümbrikupalga vastuvõtjate osakaal vähenenud.
Kaubandus-tööstuskoja kevadel tehtud küsitlusest selgub hoopis, et viimase kahe aasta jooksul on ettevõtjate hinnangul ümbrikupalkade osakaal järk-järgult suurenenud. Eesti konjunktuuriinstituudi (EKI) avaldatud varimajanduse uuringu tulemuste järgi kasvas ümbrikupalga saajate arv mullu kaheksalt protsendilt 13 protsendile. Maksudena jäi seetõttu saamata hinnanguliselt 149 miljonit eurot.
Kui maksuraha ei laeku, on see riigi jaoks arusaadavalt probleem, kuid riigikassa täituvusest olulisem mõju on ümbrikupalgal ettevõtjate ausale konkurentsile. Ümbrikupalga maksmine annab ebaõiglase konkurentsieelise ning kui üks ettevõtja ümbrikupalkade kasuks otsustab, siis ei jää teistel samal alal tegutsejatel muud üle kui hakata kas samuti mustalt maksma või oma tegevus lõpetada.
Ükskõik kui usinalt maksuhaldur ümbrikupalkade vastu võitleks ja ettevõtjaid kontrolliks – kuni püsib inimeste soov ümbrikupalka maksta ja seda saada – on sellest abi vähe.
Piitsa asemel präänik
Seetõttu on nutikas lauskontrollimise ja karistamise asemel otsida lahendusi, mis motiveeriksid inimesi ümbrikupalgast hoiduma. Jah, jutt kõigi maksumaksjate ühisest rahakotist, solidaarsusest ja maksuraha eest saadavatest teenustest on hea ja õige, kuid see, mis on kõigi oma, ei ole päriselt justkui kellegi oma.
Unistus oma kodust on aga igaühel päris oma ning kui ümbrikupalgast hoidumine selle unistuse teostamise lähemale toob, siis võib see tõepoolest mõnegi mõtlema panna. Vahel töötab präänik paremini kui piits ning on tore kui riikliku sunni asemel soovitud käitumise saavutamiseks inimesi positiivselt motiveerida suudetakse. Kahju ainult, et seda viimasel ajal nii harva ette tuleb.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 14 p 15 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele