Äripäev • 10. oktoober 2018
Jaga lugu:

Maksuinfo automaatselt panka – ammu oli aeg

Nutikas on motiveerida inimesi soovitud viisil käituma, pakkudes neile riikliku sunni asemel hoopis hüvesid.

Maksu- ja tolliamet (MTA) ning pangaliit leppisid kokku, et pangad hakkavad inimese soovil laenuandmisel arvesse võtma MTA-le esitatud palgaandmeid. Info oma ametliku palga kohta saab iga laenutaotleja tulevikus edastada otse internetipangast laenutaotlust täites.

Äripäev leiab, et see on ühele e-riigile igati vääriline asjade areng ning selle oleks võinud juba ammu ära teha. Ühelt poolt muutub selle tulemusena laenutaotleja elu lihtsamaks, teiselt poolt aitab võidelda ümbrikupalkade vastu.

Pankadest maksuametisse on info näiteks kodulaenuintresside kohta liikunud juba aastaid automaatselt – tuludeklaratsiooni täitmisel tuli lihtsalt pangale vastav luba anda. On kõigiti loomulik, et info liiguks ka vastassuunaliselt. Lihtsa palgatöötaja jaoks muudab see laenutaotlemise mugavamaks ning tema sunnismaisus kodupanga suhtes väheneb – eeldatavalt ei ole vaja enam naaberpangast laenu taotlemisel kodupanga konto väljavõtteid esitada.

Ümbrikupalk endiselt levinud

Olulisem on selle muudatuse mõju aga inimeste motivatsioonile ümbrikupalgast loobuda. MTA peadirektori Valdur Laidi kinnitusel aitab maksuhalduri ja pankade koostöö suunata inimeste tähelepanu sellele, kas nende tööjõumaksud on tasutud. Kuigi rahulolematus ümbrikupalgaga ei ole MTA andmetel olnud varem kunagi nii kõrge, ei ole ümbrikupalga vastuvõtjate osakaal vähenenud.

Kaubandus-tööstuskoja kevadel tehtud küsitlusest selgub hoopis, et viimase kahe aasta jooksul on ettevõtjate hinnangul ümbrikupalkade osakaal järk-järgult suurenenud. Eesti konjunktuuriinstituudi (EKI) avaldatud varimajanduse uuringu tulemuste järgi kasvas ümbrikupalga saajate arv mullu kaheksalt protsendilt 13 protsendile. Maksudena jäi seetõttu saamata hinnanguliselt 149 miljonit eurot.

Kui maksuraha ei laeku, on see riigi jaoks arusaadavalt probleem, kuid riigikassa täituvusest olulisem mõju on ümbrikupalgal ettevõtjate ausale konkurentsile. Ümbrikupalga maksmine annab ebaõiglase konkurentsieelise ning kui üks ettevõtja ümbrikupalkade kasuks otsustab, siis ei jää teistel samal alal tegutsejatel muud üle kui hakata kas samuti mustalt maksma või oma tegevus lõpetada.

Ükskõik kui usinalt maksuhaldur ümbrikupalkade vastu võitleks ja ettevõtjaid kontrolliks – kuni püsib inimeste soov ümbrikupalka maksta ja seda saada – on sellest abi vähe.

Piitsa asemel präänik

Seetõttu on nutikas lauskontrollimise ja karistamise asemel otsida lahendusi, mis motiveeriksid inimesi ümbrikupalgast hoiduma. Jah, jutt kõigi maksumaksjate ühisest rahakotist, solidaarsusest ja maksuraha eest saadavatest teenustest on hea ja õige, kuid see, mis on kõigi oma, ei ole päriselt justkui kellegi oma.

Unistus oma kodust on aga igaühel päris oma ning kui ümbrikupalgast hoidumine selle unistuse teostamise lähemale toob, siis võib see tõepoolest mõnegi mõtlema panna. Vahel töötab präänik paremini kui piits ning on tore kui riikliku sunni asemel soovitud käitumise saavutamiseks inimesi positiivselt motiveerida suudetakse. Kahju ainult, et seda viimasel ajal nii harva ette tuleb.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas