Eilseks kavandatud Brexiti leppe hääletus Suurbritannia parlamendi alamkojas lükati edasi, kuna seda oleks suure tõenäosusega oodanud häving. Selle asemel sõitis Briti peaminister Theresa May Haagi ja Berliini, et pidada Hollandi ja Saksa valitsusjuhiga kõnelusi Brexiti kokkuleppe päästmise üle. Euroopa temaga aga uusi läbirääkimisi avada ei soovi. Brittide jaoks ühtki head lahendust ei paista – valikus on kas lahkumine ilma leppeta või tingimustel, mis siseriiklikult äärmiselt ebapopulaarsed.

Kõigi osapoolte jaoks halvim variant oleks Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust ilma igasuguse väljaastumislepinguta, kuid kuna see võimalus muutub järjest tõenäolisemaks, tasub ka Eesti ettevõtetel selleks valmistuda.

Tegelikult avas Euroopa Kohus oma esmaspäevase otsusega veel ka võimaluse Ühendkuningriigil ilma teiste ELi riikide nõusolekuta Brexit peatada ja ELi jääda, kuid see eeldaks saareriigis uue referendumi korraldamist ja tooks May hinnangul taas kaasa riigi lõhestamise. May valitsuse seisukoht on selge: rahvas on juba korra oma sõna öelnud ning Brexit tuleb – olgu siis väljaastumislepinguga või ilma.

Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust ilma mingite meetmeteta aastakümnete jooksul keeruliselt kokku põimitud suhete lahtiharutamiseks ei ole ilmselt ühegi osapoole huvides. Arvatakse, et May otsus hääletus Brexiti leppe üle edasi lükata on ajendatud just soovist jätta hääletus viimasele hetkele, sundides nii parlamenti valima ilma leppeta Brexiti ja tema leppe vahel. Kuna Euroopa ülemkogu alaline eesistuja Donald Tusk on välistanud uued läbirääkimised lepingutingimuste üle, võib see olla May ainus võimalus leping siiski Londonis läbi suruda. Samas nentis Tusk oma esmaspäevases Twitteri-säutsus, et kuna aeg on otsa saamas, peab arutama ka valmisolekut leppeta stsenaariumiks.

Lahkumisleppeta lahkumine oleks nii brittide kui ka nende partnerite jaoks äärmiselt ebamugav ja kulukas stsenaarium. See tähendaks automaatselt Suurbritannia eemaldumist ühisturult. Brittide kaubandussuhteid teiste Euroopa riikidega hakkaksid reguleerima Maailma Kaubandusorganisatsiooni tollitariifid. Samuti kaotaksid brittide jaoks kehtivuse Euroopa Liidu sõlmitud vabakaubanduslepped kolmandate riikidega. Segadust rahaliste kohustustega oleks palju. Rääkimata mõjust kas või e-kaubandusele, valuutakursile ning inimeste vabale liikumisele Euroopa Liidu ja Suurbritannia vahel.

Leppeta lahutuse mõju on nii hirmuäratav, et küllap loodab sellele ka May oma sisepoliitilist võitlust pidades. Kui terve mõistus võidutseb, siis ajab parlament Londonis kahe halva vahel valima sunnituna lõpuks oma ülahuule siiski kangeks ja ratifitseerib Brexiti leppe ära.

Kuna aga poliitikute ratsionaalsusele kindel olla ei saa olla, valmistuvadki paljud Suurbritannias asutatud ettevõtted juba pikemat aega Brexitiks, viies äritegevuse osaliselt mõnda teise ELi liikmesriiki üle või luues üksusi Mandri-Euroopasse. Ja nagu soovitas Äripäev oma juhtkirjas juba suvel, valmistuda tasub ka Eesti ettevõtetel – kaardistada võimalik mõju, üle vaadata lepingud ning kokku leppida, kuidas jätkub elu pärast 29. märtsi 2019.