• Jaga lugu:

    Üllas eesmärk ei õigusta inimestest ülesõitmist

    Eesti viljakate põllumaade kaitsmise nimel ei tohi bürokraadid jõhkralt üle sõita kümnete tuhandete maaomanike õigustest, kirjutab Äripäev aasta viimase lehe juhtkirjas.

    Foto: Anti Veermaa
    Riik kavatseb uue seadusega keelata ehitamise maadel, mis on tunnistatud väärtuslikuks põllumaaks. Ühtlasi peavad omanikud vältima nende maade metsastamist ehk neile kohaldub niitmiskohustus. Seaduseelnõu kaalukusest annab tunnistust fakt, et see puudutab ligi kahte kolmandikku kogu Eesti põllumajanduslikust maast ja 90 000 maaomanikku.
    Äripäev leiab, et kuigi seaduse mõte on tervitatav ja viljakaid põllumaid tuleb valimatu täisehitamise eest hoida, ei tohi seda teha mastaapse, "igaks juhuks" omandiõiguse riivega, võttes seejuures kohalikelt võimudelt otsustusõiguse. Niivõrd paljusid maaomanikke puudutavad regulatsioonid tuleb veelgi põhjalikumalt läbi kaaluda ja osalistega läbi arutada enne, kui need seaduseks vormida.
    Muidu võib üsnagi tõenäoliselt juhtuda, et seadus ei täida oma peamist ülesannet. Teravamate kriitikute arvates on see lausa kommunistlik seadus ja maade natsionaliseerimine.
    Probleem on eelkõige selles, et ühe vitsaga lüüakse suurt hulka maid üle Eesti ja ainuvõim nende üle jääb ühele ametkonnale, kaotades kohalike võimude otsustuspädevuse, kes olusid kahtlemata paremini tunnevad. Väärtuslikuks põllumaaks tunnistatakse automaatselt kõik maad, mille viljakus on üle Eesti põllumajandusmaa kaalutud keskmise. Maakondades, mille keskmine viljakus on väiksem, lisatakse ka need maad, mis on üle maakonna keskmise. Seda ka maakondades, kus põllud ei kannagi suurt midagi.
    Nii võib seadus kriitikute hinnangul pärast vastuvõtmist hakata mõjutama 15–20% Eesti maismaast ja põllumajandusameti juht muutuda selle kroonimata kuningaks.
    Tuhanded erandid
    Pole selge, kust võtab maaeluministeeriumi haldusalas tegutsev põllumajandusamet pädevuse ja võimekuse hakata haldama niivõrd suurt maa-ala ja jälgima seal piirangutest kinnipidamist. Arvestades maaomanike koguarvu, keda seadus puudutab, võib erandite tegemise taotlusi laekuda tuhandeid. Lootust, et need operatiivselt lahendatakse, on vähe. Tõenäosus, et tekitatakse juurde tarbetut bürokraatiat ja bürokraatide töökohti, kitsendades sealjuures omanike õigusi ja delegeerides otsustusõiguse kohtadelt pealinna ametnikele, on suur.
    Ka õiguskantsler on andnud märku, et seaduse vastuvõtmisel pöördub ta riigikohtusse, kuna leiab, et see on vastuolus põhiseadusega.
    Seaduse põhjenduseks võib tuua tõsiasja, et põllumaade laiendamise võimalused on praeguseks valdavalt ammendunud ja seetõttu muutub järjest olulisemaks küsimus, kui hästi käiakse ümber põllumajandusmaa kui peamise toidutootmise ressursiga. Näiteks Jaan Sõrra põllumajandus-kaubanduskojast leiab, et põldudele ehitamisega on mindud liiale: "Põllumaa, millele kord on ehitatud, seda enam tagasi ei saa." Sarnaseid seadusi on kehtestatud ka teistes riikides.
    Pealegi ei hakata linnade ja alevite territooriumidel asuvaid põllumaid selle kitsendusega koormama. Samas asub hinnanguliselt veerand väärtuslikest põllumaadest tiheasustusalade läheduses. Probleeme ja vastuolusid võib oodata eelkõige siin. Kuid kriitikud kardavad, et ka sügaval maapiirkonnas ei saa tulevikus põllumaale enam ilma ametnike armulise vastutulekuta koerakuutigi ehitada, rääkimata näiteks uuest veskist.
    Viljakate maade kaitsmine on vajalik, et Eesti parimad põllumassiivid uusarenduste alla ei kaoks, kuid ehitamist põllumajandusmaale ei saa praegu ega tulevikus välistada. Et sellekohased otsused sünniksid kaalutletumalt ja läbipaistvamalt, ei pea rikkuma niivõrd ülemääraselt maaomanike õigusi. Muidu ootab võimuparteisid paljude maaomanike õigustatud pahameel.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Kõigepealt tuleb energiakriisis nina ette vaadata
Suure pildi, pika vaate jmt epiteetide pruukimine ei asenda vajadust lahendada akuutne kriis elektriarvetega siis, kui vaja, ja nii, nagu vaja, nimetades seejuures asju õigete nimedega, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Suure pildi, pika vaate jmt epiteetide pruukimine ei asenda vajadust lahendada akuutne kriis elektriarvetega siis, kui vaja, ja nii, nagu vaja, nimetades seejuures asju õigete nimedega, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Luksuskaupade tootjad panid Euroopa turud tõusma
Euroopa aktsiaturud on pärast teisipäevast langust kolmapäeval stabiliseerunud ja veidi tõusnud. Sellele on kaasa aidanud luksuskaupade tootjate tugevad kvartalitulemused, vahendab Reuters.
Euroopa aktsiaturud on pärast teisipäevast langust kolmapäeval stabiliseerunud ja veidi tõusnud. Sellele on kaasa aidanud luksuskaupade tootjate tugevad kvartalitulemused, vahendab Reuters.
Elcogen ehitab korealastele 75miljonise vesinikutehase
Tallinnas Ülemiste linnakus kütuseelemente tootev Elcogen sõlmis kokkuleppe Lõuna-Korea Uljini maakonna ja Next Energy Corporationiga Koreasse tehase ehitamiseks.
Tallinnas Ülemiste linnakus kütuseelemente tootev Elcogen sõlmis kokkuleppe Lõuna-Korea Uljini maakonna ja Next Energy Corporationiga Koreasse tehase ehitamiseks.
Kaido Fridolin lahkus Oma Ehitaja juhtimisest
Oma Ehitaja üks omanikke Kaido Fridolin lahkus eelmisel nädalal ettevõtte juhtimisest ja jätkab ettevõttes nõukogu liiknena.
Oma Ehitaja üks omanikke Kaido Fridolin lahkus eelmisel nädalal ettevõtte juhtimisest ja jätkab ettevõttes nõukogu liiknena.