Finantsinspektsiooni õppetund Danske rahapesujuhtumist on, et jõudu tuleb vajaduse korral kasutada aukartuseta ja õigel ajal, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
- Ametnike siidkinnasteta mõõduvõtt Danske pärast Foto: Anti Veermaa
Finantsinspektsioon otsustas Danskega suheldes siidkindad käest heita ning keelas teisipäeval tehtud ettekirjutusega panga filiaali tegevuse Eestis. Pank peab oma tegevuse Eestis lõpetama kaheksa kuu jooksul ning arvestama seejuures praeguste klientide huve.
Äripäeva hinnangul on tore, et finantsinspektsioon lõpuks oma muskli üles leidis, kuid selline jõuline käitumine hulk aega pärast pangas toimunud rikkumiste lõppemist ja pangapoolset tuha pähe raputamist mõjub hilinenud kättemaksuna.
Jõuline sekkumine oleks olnud kindlasti põhjendatud 2014. aastal, kui inspektsioon leidis, et Danske panga siinses filiaalis on aset leidnud rahapesuvastaste reeglite suures mahus ja kaua kestnud süsteemne rikkumine. Siis aga piirduti sisuliselt üksnes näpuviibutusega. Küllap oli põhjuseks meie finantsinspektorite teatud aukartus suure välismaise panga ees ning lootus, et raskemad otsused teevad ära taani kolleegid.
Kes on süüdi?
Nüüdseks ei ole sellest aukartusest enam midagi järele jäänud. Vastupidi: oma teisipäevases avalduses süüdistab finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler päritoluriigi järelevalvet Danske panga siidkinnastes kohtlemises. Kessleri kinnitusel reageeris meie finantsinspektsioon ka minevikus Eesti ja Taani riigi asutustest ainsana Danske panga tegevusele.
Taani finantsinspektsiooni juht Jesper Berg seevastu kinnitas möödunud aasta lõpul Taani parlamendikomisjoni ees, et Danske panga Eesti filiaali järelevalve eest peab vastutama Eesti finantsinspektsioon, kuna rahapesu oli üksnes siinse filiaali probleem ning mujal pangas see levinud ei olnud. Rahapesumasin on nüüdseks ehk küll töö lõpetanud, ent küsimus, kes on süüdi, ootab endiselt vastust.
Euroopa pangandusjärelevalve alustaski esmaspäeval ametlikku uurimist, kas Eesti ja Taani pangandusjärelevalve on seoses Danske rahapesujuhtumiga rikkunud Euroopa Liidu seadust. Teisipäevane Eesti finantsinspektsiooni ettekirjutus Danske panga filiaali tegevuse keelamiseks pärast seda, kui pank on ise teatanud, et valmistub siinselt turult lahkuma, mõjub seetõttu pigem ametnike soovina oma mainet päästa ning taanlastele koht kätte näidata.
Keeruline on Danske siinse filiaali tegevuse keelamise puhul rääkida uute võimalike rikkumiste takistamisest või siinsete klientide huvide kaitsmisest. Pangal oli Eestis 2018. aasta lõpu seisuga ligi 14 700 hoiustajast klienti ning 12 300 laenuklienti. Ametnike omavahelise mõõduvõtu juures on aga ehk kõige olulisem just küsimus, mis neist saab.
Kes saab kliendid?
Finantsinspektsiooni teatel peab Danske Bank filiaali laenulepingud kaheksa kuu jooksul üle andma kas mõnele teisele Eestis tegutsemisõigust omavale sõltumatule pangale või leidma mõne muu seadusliku lahenduse, millega saab laenulepinguid edasi täita. Tegelikult on Danske siinne laenuportfell turul saadaval ilmselt juba mullu kevadest, kui pank teatas soovist keskenduda oma tegevuses üksnes Põhjamaade äriklientide teenindamisele. Toona Äripäevaga suhelnud pankade esindajad laenude ülevõtmise vastu suurt huvi üles ei näidanud. Nüüd on tingimused küllap soodsamad.
Danske rahapesujuhtumist on kõigil osapooltel kindlasti palju õppida. Finantsinspektsioonile on oluline õppetund, et jõudu tuleb vajaduse korral kasutada aukartuseta ja õigel ajal. Seekord kasutati seda selgelt liiga hilja.
Seotud lood
Sügistalvine hooaeg on käes ja sellega seoses kuulutame taas välja valdkondade ja maakondade TOP-id, kus tunnustatakse Eesti ettevõtluse tublimaid tegijaid. TOPides osalemine annab ettevõttele võimaluse näidata oma majandustulemuste tugevust ja olla nähtav laiemale publikule.
Viimased uudised
Inflatsioon võib lähikuudel uuesti kiireneda
Hetkel kuum
Tagasi Äripäeva esilehele