Äripäev • 25. veebruar 2019 kell 4:00

Riigireform saagu uue valitsuse vundamendiks

Erakondade poolt harvanähtavas ja kiiduväärt üksmeeles kokku lepitud valitsemise tõhustamise plaan tuleb ka reaalselt käsile võtta, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Foto: Anti Veermaa

Möödunud aasta mais asutasid 28 Eesti ettevõtjat Riigireformi sihtasutuse, et töötada välja riigireformi kontseptsioon ja selle elluviimise kava. Täpselt kolm kuud tagasi said riigikogu ja valitsus 67 ettepanekust koosneva paketi kätte. Äsja jõudsid kaheksa riigikokku kandideerivat erakonda ühisele meelele tunnistada riigireform järgmise koalitsioonileppe prioriteediks, ja seda mitte vaid üldsõnaliselt, vaid kirjaliku kokkuleppega võtta vastu riigikogu asjakohane otsus ja panna loodava valitsuse tegevuskavas paika reformi etappide sisu ja tähtajad. Mis peamine, keegi hakkab ka vastutama – selleks määratakse üks valitsuse liige.

Äripäeva hinnangul on see Eesti huvides, kui riigijuhid võtavad tegutsemise aluseks pikaajalise visiooni, milles on ettevõtjatele sümpaatsed põhimõtteid riigi reformimiseks – bürokraatia vähendamine, teadmuspõhine otsustamine, valitsusaparaadi muutmine õhemaks, efektiivsemaks ja paindlikumaks. Eriti on kiiduväärt, et ühismemorandum kirjutati alla vaatamata kirgede möllule enne valimisi – pärast tuleb vaid sõna pidada.

Riigireform on Eestis olnud poliitiliste arutelude teemaks vähemalt 20 aastat, ainsaks saavutuseks aga äsjane haldusreform. Ilmselt on tänapäeval vähe neid, kes arvavad, et paisuv ametnike-bürokraatide armee, asendustegevus ja ülereguleerimine on Eesti jaoks jätkusuutlik mudel, seda eriti kahaneva rahvastiku tingimustes. Riigireform sellega tegelebki.

Pikaajaline visioon vähendab aja- ja ressursiraisku, mis tekib kitsalt partei- ja päevapoliitilistest rapsivatest otsustest. Ametist lahkuva valitsuse puhul nägime paraku seda korduvalt, näiteks alkoholiaktsiisi läbimõtlematu tõstmise või tavakodanikule arusaamatu libiseva astmelise tulumaksu kehtestamise näol. Selliseid otsuseid ei ole võimalik langetada, kui vaadatakse hetkeolukorrast kaugemale.

Ühisosa annab lootust tegudele

Teiselt poolt torkab silma, et Vabaerakond memorandumile alla ei kirjutanud, sest erakonna esimehe Kaul Nurme sõnul on Raidla pakett liiga süsteemitu. Vabaerakonna frustratsiooni võib mõista, sest riigireformi kava ei käsitle erakonna poolt kilbile tõstetud väikeparteidele suuremate võimaluste andmist ja Eesti poliitilise konkurentsi avardamist. Kuid ka nemad tunnistavad, et reforme on vaja.

Lootust, et ettepanekutega reaalselt tegelema hakatakse, annavad riigireformi vaimse isa Jüri Raidla sõnad: „Kõigi erakondade valimisprogrammides on riigireform olemas. Mõnes programmis rohkem, mõnes programmis vähem, mõnes programmis detailsemalt ja mõnes programmis üldisemalt.“

Järelikult on vaatamata seisukohtade erisustele programmides olemas ühisosa. Ja kuigi koalitsioonikõnelused tõotavad tulla tulised, on sel eeldus jõuda koalitsioonilepingusse. Riigireformi põhimõtteid silmas pidades peaksid erakonnad leppe ja valitsuse moodustamisega mitte venitama – ahvatluse selleks loovad mai lõpus toimuvad Europarlamendi valimised, mis võidakse tarbetult seostada koalitsiooni sõlmimisega.

Ühismeele demonstreerimine on hea, kuid poliitikud ei peagi olema kõiges ühte meelt. Samas ei pea nad ka loosunglikult vastanduma. Eel- ja e-valimised on juba pihta hakanud, kuid häält saab muuta kuni valimispäevani, mis on alles 3. märtsil. Aega sisukateks debattideks ja seisukohavõttudeks, mis võimaldaksid valijal teha kaalutletum otsus – või seda ka muuta – veel on.

Hetkel kuum