Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kliimaneutraalsus ärgu jäägu sõnakõlksuks
Kliimaneutraalsuse sõnaliselt toetamiselt tuleb riigil edasi liikuda tegudele ja energia valdkonnas rohesõbralikumaks minna, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tänane Äripäev kirjutab Nelja Energia mullu Eesti Energiale müünud ärimeeste uuest tulemisest taastuvenergeetikasse: Baltikumis on plaanis 500 megavati eest projekte, kaks korda rohkem kui Nelja Energial selle tipus. Taastuvenergeetikat üritavad arendada ka teised, kuid sageli üle kivide ja kändude, sest takerdutakse vaidlustesse riigiga. Ettevõtjad näevad perspektiivi ja tahavad sellesse sektorisse investeerida, kuid lihtsaks seda ei tehta.
Kui valitsus otsustas eelmisel nädalal, et siiski toetab Euroopa kliimaneutraalsuse saavutamist aastaks 2050, siis nüüd kui sõnad on tehtud, tuleks jätkata tegudega, rääkisid saate "Kuum tool" külalised.
Äripäeva meelest võiks majanduskriisi suhtuda president Lennart Meri mõtet arendades kui tuleviku väetisse. Eesti suur võimalus seostub kliimaneutraalsusega, kinnitas Äriplaani konverents.
Miks ei võiks innovatiivsed ettevõtjad luua oma koalitsiooni, kaasates ka keskkonnaühendusi, ametiühinguid ja teisi ning pakkuda valitsusele välja parema plaani kui miljardi kulutamine põlevkivile, küsib Eestimaa Looduse Fondi kliimaekspert Piret Väinsalu.
Juba aasta lõpus ettevõtetele avanev digivärav pakub kauaoodatud lahendusi ühtsel riigiametite platvormil. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtja digivärava projektijuht Anneli Sander on seda meelt, et tulevikus saab pea kogu suhtlemine riigiga käia läbi selle.