Mitu sündmust ja trendi tuletavad taas meelde, et Eesti vajab lobiregistrit. Muu hulgas aitab just läbipaistvus parandada nn lobistamise halba mainet, mida kasutatakse argumendina avalikustamise vastu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Mõned päevad tagasi tekitas tormi veeklaasis kolme suure ajalehe, nende hulgas Äripäeva esikaanel laiunud nõukogude stiilis reklaam, mis lubas nälga ja majanduskasvu surma juhul, kui valitsus ei loobu diislikütuse aktsiisitõusust. Dramaatilise ning ilmselt nii mõnegi meelest hea maitse piiri ületanud loosungi taga oli Eesti Õliühing, kuid see polnud kahetsusväärsel kombel mitte ühelgi esiküljel sõnaselgelt ära toodud. Toimetus kasutab siinkohal võimalust kinnitada, et oleme edaspidi tähelepanelikumad.
Ajal, mil Euroopa Komisjon valmistab ette Euroopa Liidu ambitsioonikast kliimaplaanist veelgi ambitsioonikamat versiooni, mis tähendab mitme eksportiva tööstusharu viimist ühendusest välja, ei taheta rääkida sellest, et ELi kiirustamine annab peaasjalikult liidu institutsioonide poliitikutele ja ametnikele mõjuvõimu, mitte ei vähenda Maa temperatuuri, kirjutab Viru Keemia Grupi (VKG) regulaatorsuhete juht Viljar Kirikal.
Vajunud põrand või liikuv vundament on enamiku kinnisvaraomanike jaoks märk suurest remondist. Kaevamine, lammutamine ja ajutine sulgemine tunduvad vältimatud. Ärikinnisvara puhul tähendab see aga midagi enamat kui lihtsalt ehitustööd. Tagajärjeks on katkestatud tegevus, kaotatud kliendid ja kulud, mis ei paista esialgu välja.