Välisinvesteeringute ja -talentide Eestisse meelitamisel tuleb lisaks keskkonna kujundamisele murda eelarvamusi ja ületada nõrkusi, leides nii üles hoopis enda tugevused, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Sama kaua kui äriringkondades on räägitud välisinvesteeringutest ja spetsialistide puudusest, on kõne all olnud seegi, kui turvalist keskkonda Eesti ettevõtetele ja väärt tööjõule õieti pakkuda suudab. Ehk sõna otseses mõttes füüsilise julgeoleku küsimus. 24. veebruarist 2022, mil Venemaa alustas täiemõõdulist sõda Ukraina vastu, on mitte ainult turismisektoris, vaid ka laiemalt ettevõtluses olnud tunda kõhklusi. See hirm on inimlik ja mõistetav.
Investeerimisettevõtte Infortari juhi Ain Hanschmidti jaoks on Eestis üks suur probleem välistööjõu värbamise reeglid, mis takistavad konkurentsivõimet.
Muuga sadamas laaditi hiljuti laev MV GREEN K MAX 1, mille pardale paigutati 68 500 tonni Eesti nisu. See on erakordne maht, mis näitab nii kodumaise teraviljasektori jõudu kui ka ekspordivõimekust. Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel rõhutab, et taoline operatsioon eeldab sujuvat koostööd kogu väärtusahela ulatuses, head koostööd kokkuostjate vahel ja näitab, et Eesti suudab konkureerida maailma suurimate viljaeksportijatega.