Tuleb mõista, et iga ettevõtlusele öeldud “ei” viib elu maapiirkondadest minema, riik ei ole ettevõtja ega töökohtade looja, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Põlvamaal suletakse veebruarist kaks väikepoodi, Leevakul ja Verioral, ning seal elavatel inimestel tuleb hakata kaugemal poes käima. Kohalikud on nördinud ja sotsiaalmeedia vahendusel tuntakse üleriigilise ajakirjanduse uudiskünnise ületanud sõnumile kaasa. Eesti on väike, sarnaseid teemasid on päevakorral mujalgi.
Kas inimeste puudus viib maapiirkondadest elu või viib elu puudumine maapiirkondadest inimesed? Äripäeva meelest tuleb lahendusteni jõudmiseks alustada kõnealuse surnud ringi olemuse mõistmisest, mis ehk võimaldab niisuguseid ringe lõhkuda. Tundub paraku, et tihti ei saada neist aru või ei tahetagi aru saada, sest emotsioonid käivad faktidest üle.
Alanud aastal kõigutavad Eestit mitmed välised muutujad. Luua tuleb head ettevõtluskeskkonda ning hoolitseda selle eest, et „seina sisse“ tuleks raha, mille eest kaitsekulutusi suurendada ja muud tarvilikku teha, kirjutab geoloog Margus Raha vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Meie ühiskonnal on fosforiidisõja trauma. Aga trauma puhul me ju ei unista sellest, et tardume igipõlisesse ohvri rolli, kirjutab füüsik ja ettevõtja Andi Hektor.
Eestis paistab väga tugevalt silma NIMBY-sündroom ehk elanikud ei taha, et nende kodu lähedale ehitatakse midagi. See aga ei võimalda innovatsiooni, ütles Ragn-Sellsi juht Kai Realo.
Eesti majanduse seis on märksa parem, kui oleme harjunud tunnistama, kuid investeeringute puudumine on juba avaldanud mõju eelarvele ja kasvupotentsiaalile. Võti võiks siin olla omavalitsuste taskus, kirjutab Utilitas Eesti juhatuse esimees Robert Kitt.
Arco Vara on käivitanud uue võlakirjaemissiooni, et rahastada Lutheri kvartali arendust Tallinna südames. Sellega saab teenida 8,8% fikseeritud tootlust aastas ilma, et peaks tegelema üürnike leidmise või remondiga, selgitab firma finantsjuht Darja Bolshakova.