Jäta menüü vahele
Artikkel
- Juubel
- Äripäeva eriprojektide ja sisuturunduse üksus [email protected]
- 5. september 2022 kell 5:00
Kambja Hoiu-Laenuühistu – turvaline, kodune ja paindlik teenusepakkuja
Tänavu 30. tegevusaastat tähistav Kambja Hoiu-Laenuühistu on paindlik ja turvaline finantsasutus, mis pakub oma liikmetele võimalust suhelda silmast silma, annab nõu ning on abivajajatele toeks. Ühistu juhi Linda Sossi sõnul on saavutatud vastastikune usaldus. Ta kiidab liikmeid, kes on kaalukad ning ei võta üleliigseid riske ega laenukoormust, mida nad tähtajaks ei suuda tagasi maksta.
„Oma tegevusega on Kambja Hoiu-Laenuühistu aastate jooksul igati aidanud kaasa maal elavate perede elujärje parendamisele, toetades noori kõrgkoolide õppemaksude maksmisel, talunikke tööriistade ja väetiste ostul ning perekondi kodude renoveerimisel. Püüame alati oma tegevusega aidata kaasa maakoha väikeettevõtjate asutamisele ja arengule,” räägib Sossi.Esialgse nimega Kambja Laenu-Hoiuühistu asutamiskoosolek toimus 19. oktoobril 1992. aastal Kambjas. Koosolekust võtsid 9 füüsilist isikut ja 7 juriidiliste isikute esindajat. Lisaks ühistu moodustamisele ja põhikirja vastuvõtmisele valiti tööorganid – juhatusse valiti Enno Soodla, Linda Sossi, Ivar Tedrema, Talude Ühistu Piir esindaja Aleks Rumjantsev ja Kambja valla esindaja Rein Ärmpalu. Ja 20. oktoobril 1992 andis Kambja vallavolikogu oma otsusega loa Kambja Laenu-Hoiuühistu asutamiseks ja tegutsemiseks. Mõne aja pärast sai ühistu nimi muudetud Kambja Hoiu-Laenuühistuks.„Meie tegevus on nagu ikka hoiu-laenuühistutel: liikmete rahaliste vahendite hoiustamine, laenude andmine, ülekannete ja väljamaksete sooritamine nii juriidilistele kui ka füüsilistele isikutele. Laenusid väljastame nii eraisikutest liikmetele kui ka juriidilistele isikutele ning laenu andmisel oleme keskendunud peamiselt eestimaistele tootmis- ja eksportivatele ettevõtetele,” loetleb Sossi. Ta lisab, et väljastatavate laenude tagatisteks on kinnisvarahüpoteegid, kommertspandid ja eraisikute käendused, kusjuures laenuportfellist on 97% tagatud hüpoteekidega kinnisvarale.Tähtsaim eesmärk on liikmete rahaliste vahendite kasvatamine
Kõige olulisem on ühistu juhatuse esimehe sõnul tagada ühistu liikmete rahaliste vahendite kasvatamine. Kambja Hoiu-Laenuühistu peab kinni Eesti Panga poolt kaks korda aastas avaldatud eraisikute tarbimislaenude krediidi kulutuste määrast ja hoiuseid võetakse vastu tasakaalus laenude nõudlusega. Oleme Finantsinspektsiooni järelevalve all ning 2021. aasta aprillis viis Finantsinspektsiooni läbi juhtkonna sobivustest, mille läbisime koos teiste juhatuse liikmete Vahur Järve ja Arvet Küngasega edukalt.”Rahasiirde alase tegevuse üle teostab kontrolli siseaudiitor audiitorbüroost Grant Thorton Baltic OÜ. Finantsauditit teostab audiitorbüroo Fides OÜst ning üldist igapäevast kontrolli oma revisjonikomisjon Kambja Hoiu-laenuühistu on Eesti Hoiu-Laenuühistu Liidu liige ja Sihtasutuse Hoiuste Tagamise Fondi Liige. Ühistul on viis nõukogu liiget, kes viivad oma koosolekuid läbi plaanipäraselt ja seda tihti koos juhatuse, laenukomitee ja revisjonikomisjoniga.Kambja Hoiu-Laenuühistu liikmete vanus on 16–85 eluaastat ja 48,9% neist on Kambja valla elanikud. Eelmise aasta lõpu seisuga oli ühistul liikmeid 942.Kaugemast ajaloost
Ajalooarhiividest nähtub, et 07.04.1933 ajalehe Postimees väljaandes nr 82 ilmunud lugu pealkirjaga „Kambja Laenu- ja Hoiu-ühistu tegevus on möödunud aastal andud võrdlemisi häid tagajärgi”. Artikkel rääkis sellest, et ühisuse aastane läbikäik oli 80 052,80 krooni, mille juures saadi 2299,45 krooni tulu. Ühingul oli toona 143 liiget ning ühingu tegevust juhtisid J. Johanson, Ed. Timmermann ja O. Jänes. Nõukogus töötasid J. Uri, juhatusel G. Krigolson, J. Hendrikson, P. Unt, A. Lind ja G. Jaama.
Lähemalt uurides leidis Kambja Hoiu-Laenuühistu juhatus üles ka tolleaegse ühistu raamatupidamise arveraamatu, kus on andmed aastatel 1914–1933 laenu võtnud või hoiustanud isikute kohta.
Kambja Hoiu-Laenuühistu tervitab kõiki oma liikmeid ja soovib neile häid kordaminekuid nii isiklikus elus kui ka tööalases tegevuses. Olgem terved ja hoitud!Vaata ka www.facebook.com/kambjahly ja www.hly.eeMinu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Hetkel kuum
Tõnu Mertsina: nii pikka tootlikkuse langust ei ole Eestis vähemalt 20 aastat olnud
Eesti ettevõtete hinnang oma konkurentsivõimele nii sise- kui ka välisturul on langenud selle sajandi madalaimale tasemele. Halvenenud konkurentsivõime võib pidurdada majanduskasvu taastumist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Eesti ettevõtete hinnang oma konkurentsivõimele nii sise- kui ka välisturul on langenud selle sajandi madalaimale tasemele. Halvenenud konkurentsivõime võib pidurdada majanduskasvu taastumist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Tallinna Vesi tõstab kodudele hinda kolmandiku jagu
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.
Kinnisvaraturg istub põhjas: järgmisel suvel enam sama hinnaga osta ei saa Parkimiskoht ja panipaik topitakse vägisi tasuta kaasa
Igasügisesel suurel kinnisvarainvestorite kokkutulekul "Kinnisvaraseminar 2023" tõdesid arendajad ja tuntud kinnisvaragurud, et see, mis praegu toimub kinnisvaraturul, on järgmisel aastal möödanik. Põhi on käes just praegu!
Igasügisesel suurel kinnisvarainvestorite kokkutulekul "Kinnisvaraseminar 2023" tõdesid arendajad ja tuntud kinnisvaragurud, et see, mis praegu toimub kinnisvaraturul, on järgmisel aastal möödanik. Põhi on käes just praegu!
Reaalajas börsiinfo
Toiduauto ärimees suve halvimast festivalist: tegime 70 eurot kassat
Esimese suve toiduauto ärimehena tegutsenud Myrakas rääkis saates „Äri Eestimaal“, et suvi läks ettevõttel hästi ning entusiasm on tal endiselt alles. Siiski leidus positiivsete kogemuste kõrval ka tõrvatilk meepotis, kui ta meenutas suve kõige õnnetumaks väljasõiduks kujunenud pannkoogifestivali. „See on meie jaoks halva festivali etalon,“ rääkis Myrakas.
Esimese suve toiduauto ärimehena tegutsenud Myrakas rääkis saates „Äri Eestimaal“, et suvi läks ettevõttel hästi ning entusiasm on tal endiselt alles. Siiski leidus positiivsete kogemuste kõrval ka tõrvatilk meepotis, kui ta meenutas suve kõige õnnetumaks väljasõiduks kujunenud pannkoogifestivali. „See on meie jaoks halva festivali etalon,“ rääkis Myrakas.
Maru Metalli juht kardab, et sektoris läheb raskemaks
ASi Maru Metall juhatuse esimehe Heiti Zukovitsi hinnangul läheb ehitusmaterjalitootjatel tulevikus olukord raskemaks, selgus saates “Äripäeva TOP”. See-eest on ASi Toode peadirektor Aivo Rosenberg positiivsemalt meelestatud.
ASi Maru Metall juhatuse esimehe Heiti Zukovitsi hinnangul läheb ehitusmaterjalitootjatel tulevikus olukord raskemaks, selgus saates “Äripäeva TOP”. See-eest on ASi Toode peadirektor Aivo Rosenberg positiivsemalt meelestatud.
Marcus Keller: pool Eesti taastuvenergiast on illusioon "See, mis praegu ühiskonnas toimub, on haletsusväärne jalgade lohistamine"
Isegi, kui me ohverdame eneseväärikuse ning külmetame talvel tõukerattaga ummikus, oleme saavutanud ainult indiviidi hävitamise ja vaba tahte lõhkumise, kui me toodame taastuvenergia sildi all süsihappegaasi edasi, kirjutab majandusteemalise blogi Eksponent.ee toimetaja Marcus Keller.
Isegi, kui me ohverdame eneseväärikuse ning külmetame talvel tõukerattaga ummikus, oleme saavutanud ainult indiviidi hävitamise ja vaba tahte lõhkumise, kui me toodame taastuvenergia sildi all süsihappegaasi edasi, kirjutab majandusteemalise blogi Eksponent.ee toimetaja Marcus Keller.
CUPRA avas ainulaadse garaaži uksed
Tallinnas Sõpruse puiesteel avas uksed CUPRA Garage, mille sarnast ei ole terves Eestis ega ka lähipiirkonnas. Tegemist on uudse kontseptsiooniga CUPRA kui automargi tutvustamisel oma klientidele.
Tallinnas Sõpruse puiesteel avas uksed CUPRA Garage, mille sarnast ei ole terves Eestis ega ka lähipiirkonnas. Tegemist on uudse kontseptsiooniga CUPRA kui automargi tutvustamisel oma klientidele.
Eesti sai 300 miljonile taasterahast sammu lähemale
„Meil on täna Eestile häid uudiseid!“ seisavad Euroopa Komisjoni teates selle presidendi Ursula von der Leyeni saatesõnad sellele, et komisjon kiitis heaks meile 286 miljoni euro väljamaksmise taaste- ja vastupidavusrahastust.
„Meil on täna Eestile häid uudiseid!“ seisavad Euroopa Komisjoni teates selle presidendi Ursula von der Leyeni saatesõnad sellele, et komisjon kiitis heaks meile 286 miljoni euro väljamaksmise taaste- ja vastupidavusrahastust.
Põhjala pruulikoja juht nägi tulevikku nõukogust teisiti ja lahkus
Põhjala pruulikoda kaks aastat juhtinud Ivar Aus on alates esmaspäevast vaba mees. „Lahkumine oli sõbralik, kuid meil oli ettevõttega erinev nägemus, kuidas eelseisvad väljakutseid lahendada, kuidas nendega edasi liikuda,“ ütles Aus selgituseks.
Põhjala pruulikoda kaks aastat juhtinud Ivar Aus on alates esmaspäevast vaba mees. „Lahkumine oli sõbralik, kuid meil oli ettevõttega erinev nägemus, kuidas eelseisvad väljakutseid lahendada, kuidas nendega edasi liikuda,“ ütles Aus selgituseks.
Küpsised
Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.
- Luban kõik
- Ainult vajalikud
- Muudan eelistusi