Artikkel
  • Kambja Hoiu-Laenuühistu – turvaline, kodune ja paindlik teenusepakkuja

    Tänavu 30. tegevusaastat tähistav Kambja Hoiu-Laenuühistu on paindlik ja turvaline finantsasutus, mis pakub oma liikmetele võimalust suhelda silmast silma, annab nõu ning on abivajajatele toeks. Ühistu juhi Linda Sossi sõnul on saavutatud vastastikune usaldus. Ta kiidab liikmeid, kes on kaalukad ning ei võta üleliigseid riske ega laenukoormust, mida nad tähtajaks ei suuda tagasi maksta.

    „Oma tegevusega on Kambja Hoiu-Laenuühistu aastate jooksul igati aidanud kaasa maal elavate perede elujärje parendamisele, toetades noori kõrgkoolide õppemaksude maksmisel, talunikke tööriistade ja väetiste ostul ning perekondi kodude renoveerimisel. Püüame alati oma tegevusega aidata kaasa maakoha väikeettevõtjate asutamisele ja arengule,” räägib Sossi.
    Esialgse nimega Kambja Laenu-Hoiuühistu asutamiskoosolek toimus 19. oktoobril 1992. aastal Kambjas. Koosolekust võtsid 9 füüsilist isikut ja 7 juriidiliste isikute esindajat. Lisaks ühistu moodustamisele ja põhikirja vastuvõtmisele valiti tööorganid – juhatusse valiti Enno Soodla, Linda Sossi, Ivar Tedrema, Talude Ühistu Piir esindaja Aleks Rumjantsev ja Kambja valla esindaja Rein Ärmpalu. Ja 20. oktoobril 1992 andis Kambja vallavolikogu oma otsusega loa Kambja Laenu-Hoiuühistu asutamiseks ja tegutsemiseks. Mõne aja pärast sai ühistu nimi muudetud Kambja Hoiu-Laenuühistuks.
    „Meie tegevus on nagu ikka hoiu-laenuühistutel: liikmete rahaliste vahendite hoiustamine, laenude andmine, ülekannete ja väljamaksete sooritamine nii juriidilistele kui ka füüsilistele isikutele. Laenusid väljastame nii eraisikutest liikmetele kui ka juriidilistele isikutele ning laenu andmisel oleme keskendunud peamiselt eestimaistele tootmis- ja eksportivatele ettevõtetele,” loetleb Sossi. Ta lisab, et väljastatavate laenude tagatisteks on kinnisvarahüpoteegid, kommertspandid ja eraisikute käendused, kusjuures laenuportfellist on 97% tagatud hüpoteekidega kinnisvarale.

    Tähtsaim eesmärk on liikmete rahaliste vahendite kasvatamine

    Kõige olulisem on ühistu juhatuse esimehe sõnul tagada ühistu liikmete rahaliste vahendite kasvatamine. Kambja Hoiu-Laenuühistu peab kinni Eesti Panga poolt kaks korda aastas avaldatud eraisikute tarbimislaenude krediidi kulutuste määrast ja hoiuseid võetakse vastu tasakaalus laenude nõudlusega. Oleme Finantsinspektsiooni järelevalve all ning 2021. aasta aprillis viis Finantsinspektsiooni läbi juhtkonna sobivustest, mille läbisime koos teiste juhatuse liikmete Vahur Järve ja Arvet Küngasega edukalt.”
    Rahasiirde alase tegevuse üle teostab kontrolli siseaudiitor audiitorbüroost Grant Thorton Baltic OÜ. Finantsauditit teostab audiitorbüroo Fides OÜst ning üldist igapäevast kontrolli oma revisjonikomisjon Kambja Hoiu-laenuühistu on Eesti Hoiu-Laenuühistu Liidu liige ja Sihtasutuse Hoiuste Tagamise Fondi Liige. Ühistul on viis nõukogu liiget, kes viivad oma koosolekuid läbi plaanipäraselt ja seda tihti koos juhatuse, laenukomitee ja revisjonikomisjoniga.
    Kambja Hoiu-Laenuühistu liikmete vanus on 16–85 eluaastat ja 48,9% neist on Kambja valla elanikud. Eelmise aasta lõpu seisuga oli ühistul liikmeid 942.

    Kaugemast ajaloost

    Ajalooarhiividest nähtub, et 07.04.1933 ajalehe Postimees väljaandes nr 82 ilmunud lugu pealkirjaga „Kambja Laenu- ja Hoiu-ühistu tegevus on möödunud aastal andud võrdlemisi häid tagajärgi”. Artikkel rääkis sellest, et ühisuse aastane läbikäik oli 80 052,80 krooni, mille juures saadi 2299,45 krooni tulu. Ühingul oli toona 143 liiget ning ühingu tegevust juhtisid J. Johanson, Ed. Timmermann ja O. Jänes. Nõukogus töötasid J. Uri, juhatusel G. Krigolson, J. Hendrikson, P. Unt, A. Lind ja G. Jaama.

    Lähemalt uurides leidis Kambja Hoiu-Laenuühistu juhatus üles ka tolleaegse ühistu raamatupidamise arveraamatu, kus on andmed aastatel 1914–1933 laenu võtnud või hoiustanud isikute kohta.

    Kambja Hoiu-Laenuühistu tervitab kõiki oma liikmeid ja soovib neile häid kordaminekuid nii isiklikus elus kui ka tööalases tegevuses. Olgem terved ja hoitud!
  • Hetkel kuum
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Netflix sai miljoneid kliente juurde, kuid aktsia langes ikka
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Tugev dollar paneb Eesti firmadele põntsu, mõne taskud täidab aga miljonitega
Euro suhtes üha kallinev USA dollar Eesti majandusele midagi rõõmustavat ei tähenda: inflatsioon saab hoogu juurde, võitjaks käputäis ettevõtteid.
Euro suhtes üha kallinev USA dollar Eesti majandusele midagi rõõmustavat ei tähenda: inflatsioon saab hoogu juurde, võitjaks käputäis ettevõtteid.