Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Olav Ehala: nõua endale seda, mida sa väärt oled

    Ajal, mil aktsiisitulu väheneb ja riigifirmadel on keelatud spondeerida kultuuri, sporti ja haridust, leidub kultuurijuhte, kes leiavad loomingu rahastamiseks alternatiivseid võimalusi.

    Üks sellistest juhtidest on Äripäeva korraldataval Gaselli Kongressil esinev armastatud helilooja ja Rahvuskultuuri Fondi nõukogu esimees Olav Ehala.
    Suvi 2017 jääb Eesti kultuuri ajalukku – Olav Ehala juhitud Eesti Rahvuskultuuri Fond, mille eesmärk on toetada rahvuskultuuri sihipärase rahakogumise ja -jagamise kaudu, sai 90 000 LHV aktsia omanikuks. Maailmas on aktsiate kinkimine kultuuri, hariduse ja spordi toetamiseks tavapraktika, ent Eestis on see ainulaadne, eriti veel sellise mastaabiga rahaannetus.
    Ehala: Lõhmust polnud vaja lohistada
    Rain Lõhmuse 2000. aastal asutatud allfondist on sel aastal plaanis – vastavalt LHV aktsiate tootlusele – välja anda 40-50 stipendiumi. Lõhmus jõudis Ehala sõnul suurannetuse mõtteni tänu Rahvuskultuuri Fondi töötajate pöördumisele. Ehala sõnul on Lõhmus kultuurisõbralik inimene, kes oma tänaseks 18aastase kultuurifondi käekäigu kohta ikka aegajalt huvi tunneb.
    „Lõhmus olevat läinud koju, maganud," räägib Ehala muheledes. "Noh, ma panen natuke juurde võib-olla, aga kui ta hommikul ärkas, oli lahendus käes. Tuleb annetada. Aktsiaid, mille käekäigust sõltuvalt saab anda välja stipendiume. Ja nii see läks. Teda ei olnud vaja nüüd selles mõttes lohistada, vaid ta ise on ilmselt nii kultuurisõbralik inimene, kes tunnetas ära selle vajaduse,“ rääkis Rahvuskultuuri Fondi nõukogu esimees seda, kuidas Lõhmus lahenduse välja töötas.
    Kultuuri rahastamisega üldiselt on Ehala sõnul praegu keeruline. "Alkoholi tarbimise vähenemisse ma väga ei usu. Mõistlik inimene ei hakka küll Tallinnast Valka sellepärast sõitma, et sealt midagi osta. Aga ümberkaudsetes piirkondades, kes seal elavad, või kui sa juhuslikult satud... Olen ise ka patustanud," tunnistab maestro. "Mul oli möödunud suvel kontsert Valgas ja kohalikud ütlesid, et mine ikka sealt piiripoest ka läbi. Mõtlesin, et noh, eks ma võin minna, vaadata. Ja ehmatasin küll,"meenutab Ehala ja lisab, et ostis kraami ikka mõistuse piires.
    Olav EhalaFoto: Andras Kralla

    Nõukogu esimees eesti rahvuskultuuri stipendiumite ja toetuste jagamise teel edendavas SA Eesti Rahvuskultuuri Fondis

    Juhatuse liige autoriõiguste omajate kollektiivse esindamisega tegelevas organisatsioonis Eesti Autorite Ühing MTÜ

    Juhatuse liige Eesti professionaalseid heliloojaid ja muusikateadlasi ühendavas loomeliidus Eesti Heliloojate Liit MTÜ

    Juhatuse liige kodu- kui ka välismaal eesti süvamuusika tutvustavas ja propageerivas Eesti Muusika Infokeskus MTÜ-s

    Juhatuse liige muusikavaldkonna arendus- ja ekspordiprojekte algatavas ja koordineerivas katusorganisatsioonis Eesti Muusikaettevõtluse Arenduskeskus MTÜ

    Toob eeskujuks Lätit
    Lisaks võttis Eesti kultuuri ja spordi arengul hoogu maha eelmisel suvel jõustunud seadus, mis keelab riigifirmadel spordi ja kultuuri toetamise, eesmärgiga vähendada korruptsiooniriski.
    "Ma leian, et see on ülekohtune, sest arvestades Eesti väiksust võib pahatahtlik inimene leida igalt poolt mingeid korruptiivseid sidemeid, et näed, see juhatuse liige käis selle kultuuritegelasega kaheksandas klassis koos, ju ta siis sellepärast teda toetab. See on jama," on Ehala nördinud.
    „Teatri- ja kontserdipiletite käibemaks võiks äriliselt mõeldes tagasihoidlikum olla. See ehk aitaks neid inimesi, kes jätavad selle tõttu kontserdile või teatrisse minemata, et ei jaksa piletit osta, või käivad siis väga harva ja loevad hoolega seda raha,“ ütleb Ehala vastuseks küsimusele, kas Eestis võiks sarnaselt Lätile olla kontserdi- ja teatripiletid käibemaksuvabad.
    „See on puhas poliitika ja siin ei ole midagi kaasa rääkida. Kohe meenub üks NO-teatri lavastus, kus oli väga hea ütlemine," jätkab Ehala, tsiteerides mõtet 2010. aasta etendusest "Ühtne Eesti suurkogu": "Ja mis te tegite, te tõstsite. Te tõstsite mähkmete käibemaksu ja jätsite selle ajalehtedele samaks, kuigi seal on sedasamust rohkem.“

    Olav Ehala esineb Äripäeva korraldataval Gaselli Kongressil. See on inspiratsioonikonverents, kus oma valdkonna tunnustatud tegijad räägivad ­ausalt oma õppetundidest teel tippu.

    Kongress toimub 21. veebruaril Kultuurikatlas. Üles astuvad Indrek Laul ja Kaidi Ruusalepp, Joel Ostrat, Anastassia Kovalenko, Reet Aus, Norris Koppel ja Triin Peips.

    Gaselliliikumise raames tutvustab Äripäev edukaid Eesti inimesi.

    Gaselliliikumist toetavad LHV ja Markit.

    Looming versus juhtimine
    Kuigi Ehala on mitme kultuuriorganisatsiooni juhtimise juures, tahaks ta ikkagi rohkem luua kui juhtida. Samas annab ta endale aru, et loomist ongi sellises eluetapis vähem.
    „See on loomulik elu kulg, nooremad tulevad peale ja võrreldes teismelistega, kes suurest huvist midagi nokitsevad, professionaalid ilma tellimuseta enam midagi sahtlisse ei kirjuta," selgitab ta. "Praegu on rohkem tegevust kontsertide andmisega. Eks ma ikka loen ennast rohkem loomeinimeseks kui administratiivjuhiks."
    Ometi leiab ta, et juhi rollis on talle kasuks tulnud varasem loometegevus - ta teab, palju miski maksab ning kas rahastuse taotleja on stipendiumile kandideerides teinud koduse eeltöö ära või ei. "Toetuste taotlemisel on isiklik kogemus ja praktiline tegevus kasuks, oskan leida optimaalseid lahendusvariante."
    Helilooja sõnul on kultuurikorraldajad loomeinimestele suureks abiks: "Nende laiem eesmärk on korraldada suuremaid ettevõtmisi, nad on ettevõtlikud. Nemad oskavad ka äriliselt mõelda, et ei juhtuks nii, et detsembris on kolmkümmend kontserti, ja siis on kõik."
    Pole mõtet endale nõuda rohkem, kui sa väärt oled, leiab Ehala. "Nii see on ja mina olen oma eluga väga rahul," võtab ta vestluse kokku.
    Olav EhalaFoto: Andras Kralla

    Eesti riigil on tänase seisuga osalus 29 tegutsevas äriühingus, neist on toetusi maksnud vaid osa. Rahandusministeerium vaatab üle ja arvestab 2017. aastal jagatud toetused kokku märtsis.

    Riigi äriühingute 2016. aastal jagatud toetused:

    Eesti Energia 161 700

    Riigi Kinnisvara AS 74 700

    Lennuliiklusteeninduse AS 40 900

    Elering 74 500

    EVR Cargo 2600

    Levira 3600

    Vireen 1000

    Kokku 359 000 eurot.

    Varasematel aastatel on toetusi maksnud veel Tallinna Sadam, Eesti Loots, Eesti Raudtee ja Tallinna Lennujaam.

    Allikas: rahandusministeerium

    Kultuuri toetamiseks laekus vähem aktsiisimaksu
    Kultuurkapitali 2017. aasta eelarve seletuskirjas seisab, et see planeeriti võrreldes aasta varasemaga 7% suurem (eelarve kokku 16,3 miljonit eurot). Kultuurkapitali hinnangul pidanuks tulusid tõstma aktsiiside ja hasartmängumaksu suurem prognoositud laekumine.
    Riigi Teataja järgi kantakse riigieelarvesse laekunud alkoholi- ja tubakaaktsiisist 3,5 protsenti Eesti Kultuurkapitalile, sh 0,5 protsenti Eesti Kultuurkapitali koosseisu kuuluvale kehakultuuri ja spordi sihtkapitalile.
    Kertu Saks, Kultuurkapitali juhataja
    "Võrreldes prognoosiga, mis meil oli 2017. aastaks aasta alguses, oli aktsiiside tegelik laekumine 7,6% väiksem. Ka võrreldes 2016. aastaga oli aktsiisidest laekumisi pisut vähem. Nimelt laekus eelmise aasta 12 kuuga meile 2,4% vähem aktsiise kui 2016. aastal.
    Kultuurkapital lähtub eelarve koostamisel rahandusministeeriumi prognoosist. Viimase, rahandusministeeriumi parandatud prognoosi kohaselt peaks Kultuurkapitalile sel aastal laekuma aktsiisidest 19,5 miljonit eurot, mis on 19,4% rohkem, kui 2017. aastal.
    Hasartmängumaksust laekuv tulu on prognoosi kohaselt 12,9 miljonit eurot, mis on 4% rohkem kui eelmisel aastal. Kui prognoos ei osutu tegelikkusele vastavaks, kohandatakse Kultuurkapitali toetuste eelarvet enne iga taotlusvooru vastavalt aktsiiside tegelikele laekumistele. Taotlusvoore on aastas neli: 20. veebruaril, 20. mail, 20. augustil ja 20. novembril."
    Autor: Marili Niidumaa, Äripäeva konverentsid
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Ain Kivisaar: kolm soovitust uuele linnavõimule
Linnaplaneerimisest on saanud ülereguleerimise, asjatu detailsuse ja metsikult kõrge kulubaasiga valdkond, kirjutab Metro Capitali tegevjuht Ain Kivisaar vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Linnaplaneerimisest on saanud ülereguleerimise, asjatu detailsuse ja metsikult kõrge kulubaasiga valdkond, kirjutab Metro Capitali tegevjuht Ain Kivisaar vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
USA turuindeksid lõpetasid nädala korraliku tõusuga
Aktsiaindeksid sulgesid kauplemisnädala roheliselt ja kvartalitulemuste infokeerises on palju mitmekülgseid teadaandeid, mis turu aktiivselt liikuma on pannud.
Aktsiaindeksid sulgesid kauplemisnädala roheliselt ja kvartalitulemuste infokeerises on palju mitmekülgseid teadaandeid, mis turu aktiivselt liikuma on pannud.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Uus tehnoloogia hirmutab? Madalal rippuvad digiõunad toovad kiire võidu
Madalal rippuvaid õunu tasub noppida äriprotsesse ümber korraldades, selgitab saates “Juhtimisaudit” digimuutuste juht Kaarel Allikmäe. Alati pole efekti saavutamiseks vaja IT-arhitektuuri lisada uusi keerukaid tehnoloogiaid.
Madalal rippuvaid õunu tasub noppida äriprotsesse ümber korraldades, selgitab saates “Juhtimisaudit” digimuutuste juht Kaarel Allikmäe. Alati pole efekti saavutamiseks vaja IT-arhitektuuri lisada uusi keerukaid tehnoloogiaid.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Tesla plaan keskenduda odavamatele sõidukitele kergitas aktsia hinda
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Raport Ukrainast: nädal on olnud pingeline
Möödunud nädal Ukrainas on olnud pingeline, kuna mingil hetkel kasvas Vene vägede rünnakute arv Ukrainas 100 rünnakuni päevas, selgub kaitseväe raportist.
Möödunud nädal Ukrainas on olnud pingeline, kuna mingil hetkel kasvas Vene vägede rünnakute arv Ukrainas 100 rünnakuni päevas, selgub kaitseväe raportist.
Oodatud tõusu eelõhtu: kinnisvaraturg lükkas täiskäigu sisse
Kinnisvaraarendajatele paistab olevat saabunud pärituul: mitu ettevõtet on teatanud uute projektidega alustamisest, sest ehitusturg soosib varakult startijat ning turg on tasapisi välja rabelemas kõrgest euriborist.
Kinnisvaraarendajatele paistab olevat saabunud pärituul: mitu ettevõtet on teatanud uute projektidega alustamisest, sest ehitusturg soosib varakult startijat ning turg on tasapisi välja rabelemas kõrgest euriborist.