Aili Sandre • 8. september 2010 kell 7:50

Taavi Aas: Tallinnal tasakaalus eelarve

Homses Äripäevas ilmub kaks vastandlikku arvamust Tallinna eelarvest. Tallinna keskerakondlasest abilinnapea Taavi Aas leiab, et linn sai hea ja tasakaalus eelarve ning seda võimaldas kiiresti kokku panna pealinna väga hea eelarvestrateegia. Linnavolikogu rahanduskomisjoni reformierakondlasest liikme Valdo Randpere sõnul on aga linnavalitsus saavutanud täiesti uue taseme eelarve tegemises – pakub tühja eelarvet ja kiidab ise takka.

Järgneb Taavi Aasa arvamus:

Euro tulek mõjutab meid kõiki. Tegemist ei ole ainult rahanumbrite jagamisega 15,6466ga, vaid hoopis sisuliste probleemide lahendamisega. Tallinn on üks Eesti suurimaid organisatsioone ja üleminek eurole nõuab hulgaliselt ressursse nii rahas, inimtööjõus, muudatusi tuleb teha nii finantshalduses, IT-lahendustes kui ka linna õigusaktides.

Tallinn alustas eurole ülemineku ettevalmistustega juba aasta algul, sest meie ühine soov on ju, et 1. jaanuaril toimiks kõik sama hästi kui praegu. Samas näitab Helsingi linna kogemus, et kõige pingelisem aeg ettevalmistuste tegemisel on just aasta viimased kuud, olgugi et ka seal valmistati muutusi ette piisava ajavaruga. Kuna linnas tegelevad eurole ülemineku ettevalmistamisega samad töötajad, kes reeglina aasta lõpus teevad eelarvet, pidasime õigeks eelarve varem valmis saada. See on esimene põhjus, miks eelarve valmis juba augustis.

Teine põhjus eelarvega võimalikult vara alustada oli pidev vaidlus kultuuripealinna rahastamise üle. Kultuuripealinna aasta läheneb ja täna on viimane aeg võtta maha pinged, mis on seotud ürituste finantseerimisega. Aeg on tegelda sisuliste küsimustega, mitte sellega, kes ja kui palju raha eraldab.

Eelarve vastuvõtmisega oleme me andnud nii valitsusele kui ka Euroopa Liidule selge signaali selle kohta, et Tallinna linn kavatseb endale võetud kohustused suursündmuse toimumiseks täita.

Kolmas põhjus eelarve kiireks menetlemiseks selgus ettevalmistamise viimastel päevadel. Ilmselt on lähenevad valimised põhjuseks, miks juba nüüd algasid erinevad spekulatsioonid Tallinna eelarve ümber.

Küll püüti väita, et kuuldavasti väheneb lasteaedade rahastamine, siis jälle võtsid sõna opositsioonipoliitikud ja väljendasid ebakindlust koolide rahastamisel. Ilmselt oleksid peagi järgnenud lood hirmsast laenust, mida Tallinn võtta kavatsevat ning tulemata poleks ilmselt jäänud ka väited linna pankrotist.

Eelarvet tehes me spekulatsioonidega ei arvestanud, kuid tagantjärele on selge, et eelarve vastuvõtmine on ainus viis, kuidas spekulantide suud sulgeda.

Koolide ja lasteaedade rahastamine on selle aasta tasemel ja isegi pisut kasvanud, laenu võetakse vaid europrojektide kaasfinantseerimiseks ja olemasolevate laenude refinantseerimiseks. Kuna investeeringud ja europrojektide maht kasvavad, on loomulik ka omafinantseeringu mahu tõus.

Linna laenukoormus jääb aga endiselt lubatu piiresse ja tegelikult võiks olla oluliselt suuremgi, sest võlakohustuse teenindamise maht on neli korda väiksem lubatust - 5,1% puhastuludest, seadusega lubatu on 20%.

Eelarve varajasele menetlemisele oli aga vaja ka eeldust, sest vastasel korral oleks menetlusprotsess võtnud kuid. Õnneks oleme Tallinnas alati suhtunud väga tõsiselt eelarvestrateegia koostamisse.

Kui lugeda riigi eelarvestrateegiat, siis on tegemist sisutühja jutustava dokumendiga, millelt eelarvele üle minna on võimatu. Tõsi, ainus arve sisaldav osa käsitles kohalike omavalitsuste maksutulusid, sisaldades müügimaksu jätkuvaid laekumisi järgnevate aastate jooksul. Tallinna eelarvestrateegia andis aga hea aluse ka järgneva aasta eelarve koostamisele, sest põhipunktides on seal linnaeelarve paigas.

Hetkel kuum