Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Arvamus: poliitikud hoiavad valimissüsteemist jõuga kinni

    Riigikogu valimised pole mägede taga. 6. märtsil selgub uus XII esinduskoja koosseis.

    Seadusmuudatuste ettepanekuid tuleb nagu laudu saeveskist. Märgata pole vaid valimissüsteemi muutmisettepanekuid. Esindajate kiindumus kehtivasse süsteemi paistab tõsine olevat. Justiitsminister Rein Lang rääkis telesaates sellest koguni ülivõrdes.
    Olgem ausad - elanike huvid riiklikul tasemel on esindamata. Saadikute sõltumatus tingib selle. Isegi üldsuse arvamusega pole vaja neil arvestada, rääkimata siis usaldamatuse uuringuandmetest järelduste tegemisest.
    Esindusfunktsioon ühiskonnas vajaks kaasajastamist. Umbmääraste valimisloosungite ja programmiliste seisukohtade asemele tuleks esindada inimesi.
     Eelistused sõltuvalt arengutest. Valimisloosungite aktuaalsus muutub.Programmilised seisukohad on üldsõnalised, mitmeti tõlgendatavad. Programm on tervikdokument, milles üksiku punkti eelistamisel rõhuasetused muutuvad. Eelistuste pingerida pole ju paigas.
    Nii imelik kui see ka ei tundu, kuid saadikutel polegi kohustust järgida valimislubadusi ega programmilisi tõdesid, nad ei pea kuuletuma erakonnakaaslaste ega valijate juhistele. Olematu vastutuse juures on neil piiramatu vabadus.
    Valimissüsteemi muutmata ei lõpegi valimisloosungitega ja programmiliste tõdedega hämamine. Võtame või koalitsiooni maksutõstmise ponnistused. Valimistel mandaati selleks ei saadud, lubadused olid ju vastupidised. Maksutõstmist ei leia ka programmidest. Reformierakond deklareerib koguni, et nemad taotlevad Eesti maksukoormuse alandamist ning eelarvepoliitika konservatiivsust. Tegevustulem on aga vastupidine – tulumaksu langetamise varjus hüppeline maksukoormuse kasv.
    Valitsuste ja elanike erinevused rõhuasetustes on mõistetavad. Võimulahusus peaks need siluma. Eesti demokraatias paistab võimulahusus eksisteerivat vaid paberitel. Saadikute nõukogudelembus ja valitsusekuulekus kinnitavad öeldut. Konstruktiivsust esinduskojas pole märgata, domineerib formaalsus ja isiklik ambitsioonikus.
    Valitsusliikmete erakondlik hierarhiline staatus on saadiku omast kõrgem. Lojaalsusest täitevvõimule sõltub saadiku paigutus valimisnimekirjades. Sellest omakorda koht tulevases esinduskojas.
    Kehtiv valimisreeglistik soosib võimulahususe printsiibi eiramist ja saadikute valijatesse jahedat suhtumist.
    Valitsusliikmete ja teiste kõrgete parteilastest ametnike mõju esinduskoja isikkoosseisu komplekteerimisele on Eestis ebademokraatlikult kõrge. Valija roll piirdub vaid piskuga - erakondliku eelistuse selgitamisega.
    Omavalitsuste valimisreeglistik on demokraatlikum ja mõistetavam. Selles orienteeruvad ka valijad ja kandideerijad. Omavalitsuste valimiste keskmes on isiksused, Riigikogu valimistel aga erakonnad. 
    Riigikogu valimistel jaotatakse kolme tüüpi mandaate: isikumandaadid, ringkonnamandaadid, kompensatsioonimandaadid.
    Isikumandaadi eelduseks on valimisringkonnast 5% toetuse kogumine. Samasugune nõue on muide ka üksiküritajast mandaadi taotlejal. 2007. aastal ületas mainitud künnise kümme kandidaati. Riigikogus on neist vaid kaks. Isikumandaadid jagunevad tavaliselt ambitsioonikamate isikute vahel (Ansip, Savisaar, Laar jt).
    Ringkonnamandaadid jaotuvad sõltuvalt kogutud kvoodisummast enam hääli saanud kandidaatide vahel. Viimati jaotati neid 65.
    Kompensatsioonimandaat sõltub parteide üleriigiliste nimekirjade järjestusest ja kvoodivälisest häälesaagist. Eelmistel valimistel jaotati 26 sellist mandaati. Kompensatsioonimandaadi eelduseks ei ole paigutus valimisringkonna nimekirjas ega isiklik häälesaak. Määrav on erakondade koostatus paigutus üleriigilises nimekirjas.
    Toon kompensatsioonimandaadi kohta näite roheliste erakonnast. Roheliste nimekirjas kandideerinud Valdur Lahtvee kogus 475 häält (8% isikumandaadi nõudest), Peeter Jalakas 1259 (21% isikumandaadi nõudest). Kompensatsioonimandaat läks kordades kesisema häälesaagi kogunud Valdur Lahtveele. Üksikkandidaadil oleks tulnud mandaadi saamiseks 13 korda enam hääli koguda.
    Kehtiv valimissüsteem pärsib valijatel esinduskoja isikkoosseisu komplekteerimisel osalemist. Sellest ka poolte võõrandumine.
    Valimispõhimõtted Eestis on keerulised, valijatele ja kandidaatidele mõistetamatud.
    Okupatsiooniajal olid ülimuslikud poliitbüroo seisukohad. Iseseisvas Eestis  langetatakse otsuseid aga üksikisikute tasemel. Isegi erakondade suunised pole saadikutele täitmiseks. Tegemist on seadustatud JOKK fenomeniga, mille valitud on ise kujundanud.
    Esindajate sõltumatus on halvim, mida ühele väikeriigile soovida.
    Valimissüsteem vajaks muutmist, vastasel juhul jäävadki esinduskoja uksed avanema vaid parteinomenklatuuri soosikutele.
    Uue reeglistiku loomine pole keeruline. Omavalitsuste valimisreeglistik sobib malli võtmiseks ideaalselt.
    Kaasmaalased on ära teeninud tões ja aus esindamise. Valimisseadust muutmata jääb see aga soovunelmaks. Esindada tuleks inimesi, mitte umbmääraseid valimislubadusi või parteiprogrammilisi seisukohti.
  • Hetkel kuum
Enn Listra: vanasse jõkke astuda ei saa. Ega tohi
Oleme jõudnud hetke, kus kunagine häda ja viletsus on meelest läinud ning näeme üha enam kiusatust sekkuda vabasse avatud turgu, kirjutab TalTechi majandusteaduskonna dekaan Enn Listra Äripäeva essees.
Oleme jõudnud hetke, kus kunagine häda ja viletsus on meelest läinud ning näeme üha enam kiusatust sekkuda vabasse avatud turgu, kirjutab TalTechi majandusteaduskonna dekaan Enn Listra Äripäeva essees.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Soovitused Rootsist: kuus tehnoloogiafirma aktsiat, mis pärast krahhi üles korjata
Tehnoloogiafirmade aktsiad kannatasid ära raske aasta ja on nüüd hakanud uuesti tuult tiibadesse võtma. Praegu pole veel hilja mõni aktsia osta ja kõrge lend kaasa teha.
Tehnoloogiafirmade aktsiad kannatasid ära raske aasta ja on nüüd hakanud uuesti tuult tiibadesse võtma. Praegu pole veel hilja mõni aktsia osta ja kõrge lend kaasa teha.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Madis Müller: juht saavutab tulemusi läbi teiste inimeste "Juhi juttude" intervjuu!
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Troopikasaarel tõusis sibula hind röögatult kõrgele
Filipiinidel on sibula kilo hind tõusnud 700 peesoni (ligi 12 eurot), mis on rohkem kui sealne päevane miinimumtöötasu.
Filipiinidel on sibula kilo hind tõusnud 700 peesoni (ligi 12 eurot), mis on rohkem kui sealne päevane miinimumtöötasu.

Olulisemad uudised

EKRE valimisprogramm: palju langetamisi ja korralikult keelamist
EKRE kirjutab täna avaldatud programmis, et nemad teavad ainsana, kuidas panna majandus kasvama. Muu hulgas lubab EKRE lõpetada Rail Balticu ehituse, muuta keerulisemaks abordi tegemise, tühistada kooseluseadus ja muuta õigussüsteemi.
EKRE kirjutab täna avaldatud programmis, et nemad teavad ainsana, kuidas panna majandus kasvama. Muu hulgas lubab EKRE lõpetada Rail Balticu ehituse, muuta keerulisemaks abordi tegemise, tühistada kooseluseadus ja muuta õigussüsteemi.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.