- OMX Baltic−0,1%301,82
- OMX Riga−0,17%891,4
- OMX Tallinn−0,04%2 068,55
- OMX Vilnius0,26%1 200,59
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 1000,03%8 764,02
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,18
- OMX Baltic−0,1%301,82
- OMX Riga−0,17%891,4
- OMX Tallinn−0,04%2 068,55
- OMX Vilnius0,26%1 200,59
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 1000,03%8 764,02
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,18
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Juhtkiri: laiskus tapab võlakriisi asjaliku arutelu eos
Äripäeva arvates ei oska ega soovi Eesti poliitikud võlakriisi teemat avalikkusele arusaadavalt selgitada. .
Äripäeva arvates ei oska ega soovi Eesti poliitikud võlakriisi teemat avalikkusele arusaadavalt selgitada. Nii hüppabki Eesti selgitusteta teadmata suunas liikuvale kodeeritud nimega rongile.
Võlakriis kui väheoluline küsimus? Äripäev palus kõigilt neljalt riigikogus esindatud erakonna fraktsioonilt kommentaari võlakriisi, abipakettide ja stabiilsusmehhanismi kohta. Kahe nädala jooksul suutis esitatud küsimustele vastata vaid üks erakond koalitsioonist ja üks opositsioonist. Venimise põhjenduseks toodi muuhulgas põlevad arutelud maamaksuküsimuses. Kas tõesti on lühinägelik ja väiklane Toompea ja all-linna vaidlus olulisem, kui miljarditesse eurodesse ulatuvad ja kogu Euroopat hõlmavad otsused?
Liiga vähe on tehtud selgitustööd. Äripäev on korduvalt kirjutanud, et Eestis ei soosita abipakettide ja mehhanismide teemalist arutelu. Lühendid EFSF ja ESM kõlavad lugejale pigem nagu šifreeritud koodid.
Reformierakonna juhtivpoliitiku soovitus lugeda võlakriisi mõistmiseks Economisti või Financial Times’i kõlab järjekordse teemasummutamisena. Eestis peavad selgitusi jagama rahva poolt valitud ning rahva ees vastutavad saadikud ja ministrid, mitte võõramaised kolumnistid. Paraku puudub Eesti poliitikutel oskus, teadmised ja tahe võlakriisi ning selle seotud lihtsalt ja arusaadavalt selgitada.
Kuna Eestil puuduvad kriisipiirkonnas vahetud huvid, on teemat keeruline avalikkusele selgitada. Tegu on sulaselge laiskusega, mis tapab võlakriisi asjaliku arutelu juba eos, luues soodsa pinnase äärmuslike euroskeptikute tõusuks.
Üldpilti ei muuda ka rahandusminister, kes on alati nõus küsimustele vastama. Valitsuskoalitsioon on süstemaatiliselt vältinud teema tõstatumist. Nii õnnestus vältida võlakriisi arutelu enne riigikogu valimisi. Võimalike diskussioonide ajastamine suvele, on järjekordne märk, et pikki ja põhjalikke arutelusid ebamugaval teemal ei soovita. Kuna Eesti huvides on euro ja Euroopa Liidu püsimine, peame suurriikide ja institutsioonide otsustele vaid kaasa noogutama.
Rääkimata ohud. Kõik Äripäevaga vestelnud poliitikud ja ametnikud kinnitavad kui ühest suust, et otsus aidata võlakriisis riike on ainuvõimalik ning vastupidine on kahjulik eelkõige Eestile endale. Äripäev nõustub, et EL ja euro liikmelisus on Eestile elulise tähtsusega, kuid avatud ja läbipaistva Euroopa idee juurde kuulub ka varjatud ohtude selgitamine. Alles eelmisel nädalal selgus ootamatult, et Eesti Panga kaudu on Eesti osaline Euroopa Keskpanga erakorralistes kriisimeetmetes. See tähendab, et näiteks Kreeka võimalikul pankrotistumisel tuleb Eesti maksumaksjal täiendavalt tasuda hinnanguliselt 120-170 miljonit eurot.
Viimane võimalus. Juba sügisel lähevad vastavad ettepanekud riigikogule arutamiseks. Võimalus, et otsused ei kinnitata, on praegu kaduvväike. Koalitsioonierakonnad on vandunud truudust stabiilsusele. Opositsioonil puudub eriarvamus. Näib, et kui diskussioon tekib, siis tagantjärgi. Argumenteeritud aruteluks tuleb seda teha aga nüüd ja kohe.
Autor: 1185-aripaev
Enimloetud
4
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele