Juhtkiri: laiskus tapab võlakriisi asjaliku arutelu eos

1185-aripaev 14. juuni 2011, 07:10

Äripäeva arvates ei oska ega soovi Eesti poliitikud võlakriisi teemat avalikkusele arusaadavalt selgitada. .

Äripäeva arvates ei oska ega soovi Eesti poliitikud võlakriisi teemat avalikkusele arusaadavalt selgitada. Nii hüppabki Eesti selgitusteta teadmata suunas liikuvale kodeeritud nimega rongile.

Võlakriis kui väheoluline küsimus? Äripäev palus kõigilt neljalt riigikogus esindatud erakonna fraktsioonilt kommentaari võlakriisi, abipakettide ja stabiilsusmehhanismi kohta. Kahe nädala jooksul suutis esitatud küsimustele vastata vaid üks erakond koalitsioonist ja üks opositsioonist. Venimise põhjenduseks toodi muuhulgas põlevad arutelud maamaksuküsimuses. Kas tõesti on lühinägelik ja väiklane Toompea ja all-linna vaidlus olulisem, kui miljarditesse eurodesse ulatuvad ja kogu Euroopat hõlmavad otsused?

Liiga vähe on tehtud selgitustööd. Äripäev on korduvalt kirjutanud, et Eestis ei soosita abipakettide ja mehhanismide teemalist arutelu. Lühendid EFSF ja ESM kõlavad lugejale pigem nagu šifreeritud koodid.

Reformierakonna juhtivpoliitiku soovitus lugeda võlakriisi mõistmiseks Economisti või Financial Times’i kõlab järjekordse teemasummutamisena. Eestis peavad selgitusi jagama rahva poolt valitud ning rahva ees vastutavad saadikud ja ministrid, mitte võõramaised kolumnistid. Paraku puudub Eesti poliitikutel oskus, teadmised ja tahe võlakriisi ning selle seotud lihtsalt ja arusaadavalt selgitada.

Kuna Eestil puuduvad kriisipiirkonnas vahetud huvid, on teemat keeruline avalikkusele selgitada. Tegu on sulaselge laiskusega, mis tapab võlakriisi asjaliku arutelu juba eos, luues soodsa pinnase äärmuslike euroskeptikute tõusuks.

Üldpilti ei muuda ka rahandusminister, kes on alati nõus küsimustele vastama. Valitsuskoalitsioon on süstemaatiliselt vältinud teema tõstatumist. Nii õnnestus vältida võlakriisi arutelu enne riigikogu valimisi. Võimalike diskussioonide ajastamine suvele, on järjekordne märk, et pikki ja põhjalikke arutelusid ebamugaval teemal ei soovita. Kuna Eesti huvides on euro ja Euroopa Liidu püsimine, peame suurriikide ja institutsioonide otsustele vaid kaasa noogutama. 

Rääkimata ohud. Kõik Äripäevaga vestelnud poliitikud ja ametnikud kinnitavad kui ühest suust, et otsus aidata võlakriisis riike on ainuvõimalik ning vastupidine on kahjulik eelkõige Eestile endale. Äripäev nõustub, et EL ja euro liikmelisus on Eestile elulise tähtsusega, kuid avatud ja läbipaistva Euroopa idee juurde kuulub ka varjatud ohtude selgitamine. Alles eelmisel nädalal selgus ootamatult, et Eesti Panga kaudu on Eesti osaline Euroopa Keskpanga erakorralistes kriisimeetmetes. See tähendab, et näiteks Kreeka võimalikul pankrotistumisel tuleb Eesti maksumaksjal täiendavalt tasuda hinnanguliselt 120-170 miljonit eurot.

Viimane võimalus. Juba sügisel lähevad vastavad ettepanekud riigikogule arutamiseks. Võimalus, et otsused ei kinnitata, on praegu kaduvväike. Koalitsioonierakonnad on vandunud truudust stabiilsusele. Opositsioonil puudub eriarvamus. Näib, et kui diskussioon tekib, siis tagantjärgi. Argumenteeritud aruteluks tuleb seda teha aga nüüd ja kohe.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    16. June 2011, 16:21
    Otsi:

    Ava täpsem otsing