• OMX Baltic0,22%319,39
  • OMX Riga0,1%972,31
  • OMX Tallinn−0,06%2 228,28
  • OMX Vilnius0,43%1 512,81
  • S&P 500−1,09%7 659,44
  • DOW 30−0,34%52 002,41
  • Nasdaq −2,14%26 140,03
  • FTSE 1000,38%10 881,9
  • Nikkei 2251,39%65 324,29
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%92,89
  • OMX Baltic0,22%319,39
  • OMX Riga0,1%972,31
  • OMX Tallinn−0,06%2 228,28
  • OMX Vilnius0,43%1 512,81
  • S&P 500−1,09%7 659,44
  • DOW 30−0,34%52 002,41
  • Nasdaq −2,14%26 140,03
  • FTSE 1000,38%10 881,9
  • Nikkei 2251,39%65 324,29
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%92,89
Alates käesoleva aasta algusest on tavaline, et kroonide ja sentide asemel saavad krediidiasutused euro pangatähte ja münte Eesti Pangast. Kas euro kasutuselevõtt oli aga pelgalt uued pangatähed ja Eesti kaarti reversil kandavad euromündid või oli muutus kusagil mujal? kirjutab tänases Äripäevas Eesti Panga presidendi kandidaadi võimalik kandidaat Andres Tupits (PhD).
Ettevõtjaid ning tarbijaid võiks huvitada, millest sõltub nende laenumakse intressi suurus ning teada, et üks mõjutajatest tuleb siitsamast Eestist.Laenu saamiseks pöördutakse tavaliselt mõne kohaliku krediidiasutuse poole. Kui pank otsustab laenu anda, siis laenu saaja tavaliselt ei mõtle sellele, et laenulepingutes intressina viidatud Euribori (Euro Interbank Offered Rate) suuruse ja riigi keskpanga tegevuse vahel valitseb seos.
Euribor, ehk määr millega üks krediidiasutus on valmis laenama raha teisele, on pankadevahelisel turul vabalt kujunev ning sõltub keskpankade poolt pakutavast likviidsusest. Kahtlemata on paljud lugejad tähele pannud, et iga kuu esimesel esmaspäeval koguneb Euroopa Keskpanga nõukogu, kuhu ametikoha järgi kuulub ka Eesti Panga president. Muuhulgas otsustab nõukogu rahapoliitiliste instrumentide (avaturuoperatsioonid, laenamise ja hoiustamise püsivõimalused) määrade üle. Iga euroala keskpank rakendab neid määrasid tehingutes krediidiasutustega, näiteks Eesti Pank kohalike krediidiasutustega. Selliselt toimides mõjutab Eurosüsteem raha hulka turul.
Valuutakomitee süsteemis ei pidanud Eesti Pank ka hoidma hindade stabiilsust viisil nagu see toimub Eurosüsteemis. Eesti Panga jaoks on rahapoliitika teostamine intressimäärade reguleerimisega suhteliselt uus ning tuli kaasa euro kasutuselevõtuga. Valuutakomitee süsteemist tingituna puudus Eesti Pangal võimalus buumi ajal majanduskasvu pidurdada (v.a. krediidiasutustele kohutuslike reservide kehtestamine) ning masu ajal majandust stimuleerida.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele