Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Nestor: Euroopa rahandus kõigub otsustamatuse tõttu

    Täna-homme arutlevad Euroopa rahakriisi teemal riigikogu liikmed, järgneb rahanduskomisjoni liikme Eiki Nestori (SDE) arvamusartikkel.

    Täna-homme arutlevad Äripäevas Euroopa rahakriisi teemal riigikogu liikmed, järgneb rahanduskomisjoni liikme Eiki Nestori (SDE) arvamusartikkel:
    Tõtt öelda minu jaoks ei eksisteeri küsimust, kas Eesti peaks EFSFis ja ESMis osalema või mitte. Me ei tee sellega niivõrd omakasupüüdmatut otsust eelarveraskustes riikide tarbeks, kui enda tarbeks. Tagatavad summad ja võetavad riskid näivad tõesti suured, aga kui ühisraha kukub, oleksid kaotused veelgi tõsisemad.
    Ja seda sõltumata sellest, kas Eesti kuulub eurotsooni või mitte. Isegi need Euroopa Liidu liikmed, kes ei kasuta euroga jäigalt seotud kurssi, kaotavad, kui kriisile lahendust ei leita.
    Küll aga peaks mõtteid vahetama, kuidas me nendes mehhanismides osaleme. Saan aru, et teema on valitsusele uus ja seniste kogemuste ning tavade põhjal näiteid eriti võtta pole. Riigile kohustuste võtmine saab toimuda vaid valitsuse ettepanekul ja riigikogu otsusel. Hetkel riigikogule esitatud eelnõu on tekitanud nii küsimusi kui ka mõtteid. Aga eks asi on uus ja ei hakka siinkohal niigi räsitud rahandusministrit kiusama. Küllap suudame riigikogus asjad asjalikult läbi arutada.
    Mõni sõna ka alternatiividest. Kordan oma aastatetaguseid mõtteid, aga olen seda lihtsalt sunnitud tegema. Ühisraha ning kapitali ja tööjõu vaba liikumise oludes on hetkel toimiv Euroopa Liidu sisene integreeritus liiga väike.
    Kuna kõik liikmesriigid on (eriti kodumaise valija tarbeks) vägevad ja vaprust täis, siis jäädi ühisregulatsioonidega poole peale. Selle tulemusena olemegi jõudnud seisu, kus ühistes huvides peaks tegema rohkem, aga tulemust saavutada puudulike poliitiliste mehhanismide tõttu on hullult keeruline. Seega peaks ka Eesti erakonnad ilma igasuguse valehäbita toetama suuremat integreeritust.
    Teine alternatiiv on õigupoolest veel. See on Eesti Euroopa küljest lahti kaevata ja Aasia või Aafrika rannikule tarida. Ma ei pea seda teostatavaks.
    Autor: Eiki Nestor, Villy Paimets
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Hiina aktsiad tegid tugeva tõusu keset majanduslanguse lähenemise hirmu
Aasia aktsiad tõusid neljapäeval, mida toetasid enim Hongkongi ja Hiina aktsiad keset kasvavat optimismi seoses COVIDi-piirangute leevendamisega maailma suuruselt teises majanduses, isegi kui hirm majanduse aeglustumise ja mure Föderaalreservi intressimäärade tõusu pärast püsib.
Aasia aktsiad tõusid neljapäeval, mida toetasid enim Hongkongi ja Hiina aktsiad keset kasvavat optimismi seoses COVIDi-piirangute leevendamisega maailma suuruselt teises majanduses, isegi kui hirm majanduse aeglustumise ja mure Föderaalreservi intressimäärade tõusu pärast püsib.
Martin Kõdar: investeeri jätkusuutlikusse, aga ära pane raha ainult ühele energiaallikale
Tänapäeval on jätkusuutlikkuse strateegiata võimalikud üksnes lühiajalised äriprojektid, ent investeerides tuleb vältida üht levinud viga, kirjutab BaltCapi juhtivpartner Martin Kõdar.
Tänapäeval on jätkusuutlikkuse strateegiata võimalikud üksnes lühiajalised äriprojektid, ent investeerides tuleb vältida üht levinud viga, kirjutab BaltCapi juhtivpartner Martin Kõdar.
USAs kasvab kasutatud autode jaemüüja Carvana pankrotirisk Aktsia kukkus 40%
Carvana aktsia langes 40% kui maaklerfirma Wedbush tõstatas kasutatud autode jaemüüja võlgade maksejõuetuse võimaluse, mis suurendaks pankrotiriski.
Carvana aktsia langes 40% kui maaklerfirma Wedbush tõstatas kasutatud autode jaemüüja võlgade maksejõuetuse võimaluse, mis suurendaks pankrotiriski.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Rannarootsi lihatööstus saab uued juhid
Tänasest asuvad Maag gruppi kuuluva Rannarootsi Lihatööstuse ASi juhatuse liikmete kohale Sven Sooman ja Karmo Aksel. Senine juht Silver Kaur lahkub nii Rannarootsi lihatööstuse kui Maag grupi juhatusest, teatas ettevõte.
Tänasest asuvad Maag gruppi kuuluva Rannarootsi Lihatööstuse ASi juhatuse liikmete kohale Sven Sooman ja Karmo Aksel. Senine juht Silver Kaur lahkub nii Rannarootsi lihatööstuse kui Maag grupi juhatusest, teatas ettevõte.
Riik jätkab koostööd Tallinkiga sõjapõgenike majutamiseks
Sotsiaalkindlustusamet sõlmis Tallink Grupiga uue lepingu Ukraina sõjapõgenikele lühiajalise majutuse pakkumiseks reisilaeval.
Sotsiaalkindlustusamet sõlmis Tallink Grupiga uue lepingu Ukraina sõjapõgenikele lühiajalise majutuse pakkumiseks reisilaeval.
Oktoobris külastas Eestit mullusest poole rohkem välisturiste
Oktoobris peatus majutusettevõtetes ligi 270 000 turisti, mis ületab eelmise aasta sama kuud 19 protsendiga, teatas statistikaamet. Sealjuures oli välisturiste aasta varasemaga võrreldes koguni 58 protsenti rohkem.
Oktoobris peatus majutusettevõtetes ligi 270 000 turisti, mis ületab eelmise aasta sama kuud 19 protsendiga, teatas statistikaamet. Sealjuures oli välisturiste aasta varasemaga võrreldes koguni 58 protsenti rohkem.

Olulisemad lood

Pistikhübriidid elektriautode ajastul: on neile üldse veel kohta?
Täiselektrilisi mudeleid pakuvad juba praktiliselt kõik tootjad ning elektrisõidukite kasutuselevõttu soositakse nii riiklikul tasemel kui ka pankade ja ettevõtete poolt. Elektrisõidukite üha paratamatuna näiv võidukäik on aga pannud autoostjad küsima, milline on tulevikus pistikhübriidsete sõidukite (PHEV) roll ning kas neile on üldse enam mõne aasta pärast turul ruumi?
Täiselektrilisi mudeleid pakuvad juba praktiliselt kõik tootjad ning elektrisõidukite kasutuselevõttu soositakse nii riiklikul tasemel kui ka pankade ja ettevõtete poolt. Elektrisõidukite üha paratamatuna näiv võidukäik on aga pannud autoostjad küsima, milline on tulevikus pistikhübriidsete sõidukite (PHEV) roll ning kas neile on üldse enam mõne aasta pärast turul ruumi?

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.