• OMX Baltic0,01%300,04
  • OMX Riga0,11%893,97
  • OMX Tallinn0,00%2 068,71
  • OMX Vilnius0,21%1 204,98
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,55%8 823,2
  • Nikkei 2250,11%39 828,2
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,31
  • OMX Baltic0,01%300,04
  • OMX Riga0,11%893,97
  • OMX Tallinn0,00%2 068,71
  • OMX Vilnius0,21%1 204,98
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,55%8 823,2
  • Nikkei 2250,11%39 828,2
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,31
  • 26.10.11, 07:31
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

ÄP: õigustatud ootuse printsiip takistab progressi

Äripäeva arvates on õigustatud ootuse põhimõte taastuvenergia toetuste säilitamise argumendina nõrk. Toetuste süsteem seadustati ju riigikogu ära ostes.
Äripäeva arvates on õigustatud ootuse põhimõte aga täna argumendina nõrk. Kasvõi juba seepärast, et seesama taastuvenergia toetuste süsteem sai seadustatud pehmelt öeldes riigikogu ära ostes.
Kirjutasime mullu juulis artikli "Seadusega garanteeritud rahajõgi", milles näitasime, et taastuvatest energiaallikatest elektritootmise äri vundamendiks on elektrituruseadusesse kirjutatud dotatsioonid ning ehkki tuulepargid ja kombijaamad huugavad alles esimesi aastaid, viitavad nende majandustulemused, et elektritarbijate taskust võetavad toetused on ebamõistlikult suured.
Võrguettevõte Elering prognoosis 2010. aastal maksta tõhusa koostootmise ning taastuvenergia toetusteks ligi miljard krooni. Ette ruttavalt, tänavu kaheksa kuuga on makstud toetusteks 32 miljonit eurot, pool miljardit krooni. Ühesõnaga, Äripäev leidis, et taastuvenergiatoetuste süsteemi panid kokku erinevad lobigrupid ja mõne suurärimehe paks rahakott.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Õigustatud ootus? Seepärast on meile täna vastuvõetamatu, et säärasele, sisuliselt ostetud ja ühiskonna arvelt ühele huvirühmale eeliseid andvale toetustesüsteemile tahetakse õigustatud ootuse printsiipi rakendada. Sama vastuvõetamatu oleks öelda, et Andrus Ansip peaks surmani peaministriks jääma, sest viimased kuus aastat on see just nii ju olnud.
Nii nagu muutub igapäevane ilm me ümber, muutub ka elu ja värskendamist vajavad üha uued ja uued reaalsusele jalgu jäävad reeglid, seadused ja määrused. Elu Maal poleks ju kunagi tänasele tasemele arenenud, kui inimkond oleks kogu aeg õigustatud ootustele rõhudes olukorraga kohanenud. Ühtki uuendust poleks sündinud!
Äripäev tahaks, et see 2007. aasta veebruaris riigikogus pudelist välja lastud džinn sinna kuidagimoodi tagasi topitaks. Aasta eest majandusminister Juhan Parts proovis, üritus lõppes Reformierakonna vastuseisuga – justiitsministeerium leidis, et "eelnõus kavandatav regulatsioon ei põhine igakülgsel ja põhjalikul analüüsil, samuti ei ole muudatused kooskõlas võrdse kohtlemise ja õiguspärase ootuse põhimõtetega".
Ametlikult on Reformierakond toetussüsteemi muutmise poolt, aasta eest teatasid oravad, et esitasid koalitsioonipartner IRLile ettepanekud, kuidas "alandada taastuvenergiatoetust rohkem, kui seda pakub majandus- ja kommunikatsiooniministeerium."
Kuid siiski võib iga vähegi Eesti poliitikaga kursis olev inimene näha siin lihtsat enne-valimisi-pane-sõbralegi-jalg-taha-mängu, kus konkurentidel püütakse võimalikult vähe tegutseda lasta. Kuid täna on valimised möödas, kus on Reformierakonna parem plaan?
Kuni võimuerakonnad aga kaklevad, hõõruvad taastuvenergiatootjad käsi – tänavu on taastuvenergiatasu 0,73 senti kilovatt-tunni kohta ning see kasvab tuleval aastal veelgi.
Autor: 1185-aripaev

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 13 p 3 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele