Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Arvamus: ravimiturgu reguleerib usk ja liisk

    Tule jumal appi, hüüatasid Eesti ravimituru monopoliseerijad 2000. algul, kui tekkis hirm, et uue ravimiseadusega võiks mõni seni kehtinud eesõigus kaduda, kirjutab arvamusloos Lõuna-Eesti Haigla juhatuse liige Arvi Vask.

    Tegelikkuses õnnestus ravimite müügi turg uute tulijate jaoks täiesti kinni keerata. Üksi jumala peale siiski lootma ei jäädud ja appi võeti mitu advokaadibürood ja tehti annetusi “poliitilisele altarile”. Advokaadibürood koostasid ametnikele ja poliitikutele suunatud “jutustused”, kus selgitati, kui oluliselt patsientide huvides on, et uusi apteeke turule juurde ei tuleks. Erakonnad olid aga rahul uute annetajatega.
    Alates 2005. aastast fikseeritigi seadusega, kui mitu apteeki võib Eestis olla. Sätestati sisuliselt vertikaalne integartsioon, mille järgi hulgimüüjad omavad otse või kaude enamust apteekidest. Haiglate jaemüügiapteegid keelati ka ära, kuna oli oht, et neid ei pruugi hulgimüüjad muidu enda omandusse saada. Kuna vahetevahel tekib ikkagi olukord, kus mõnda uude kaubanduskeskusesse oleks vaja apteegi müügiluba väljastada, otsustati selle õiguse omistamine anda jumala hoolde, kes liisu heitmise teel uue apteegipidaja valib. No kellel veel kui mitte taevalikul jõul on parimad teadmised, et teha õige haldusotsus. Liisk heidetud ja jumala otsus teada, saab ravimiamet haldusorganina otsuse ära vormistada. Selge, et kui ravimituru piirangute seadmiseks ilmalikke argumente napib, tuleb jumalalt abi küsida.
    Jääb mulje, et ainuke, kes jumalasse ei usu, on konkurentsiamet ja tema juht Märt Ots, kes järjekindlalt “kraabib liiva” ravimituru monopolide vundamendi alt. (Praegu kuulub ligi 90% kogu Eesti ravimite turustamisest kahele ettevõtjale).
    Eesti tark ja Euroopa rumal? Praegused ravimimüüjad aga jutustavad, kui ohtlikud on käsimüügiravimid ja kui rumalad on patsiendid, kes ei oska ravimitega kaasa pandud infot lugeda ega tea, kust nõu küsida, vaatamata sellele, et meil on isegi 24 tundi ööpäevas töötav tasuta perearsti nõuandetelefon, jne. 
    Mujal Euroopas, näiteks Soomes, Taanis, Rootsis, Norras, Bulgaarias, Hollandis, Poolas, usaldatakse inimesi märksa rohkem ja võimaldatakse neile ravimeid, sh ka näiteks suitsetamisest loobumise abivahendeid, osta nii kauplustest kui ka 24 tundi ööpäevas töötavatest ravimiautomaatidest, internetist ja isegi arsti enda käest (Šveits). 
    Eestis on aga ilmselt kõik need eelpoolnimetatud ravimimüügi viisid “kuradist” ja neid ei tohi mingil juhul kasutada, sest meie usk on selline. Paljud enam ei usu, mis ongi loogiline, sest Eesti inimeste usklikkus on EL üks madalamaid.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kvartali lõpp kallutas kõik USA kolm peamist indeksit karuturule
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Coop Eesti juht lahkub ametist
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Ukraina taotleb kiirendatud korras NATO liikmelisust
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.
Septembri elektri börsihind kukkus kolmandiku
Elektri börsihind kukkus septembris võrreldes augustiga Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas 33,6 protsenti, 229 euro tasemele megavatt-tunni eest.
Elektri börsihind kukkus septembris võrreldes augustiga Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas 33,6 protsenti, 229 euro tasemele megavatt-tunni eest.

Olulisemad lood

Jüri Käo poliitikutele: mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on?
Ettevõtjat Jüri Käod ajab pahaseks, et sõja ajal ei mõtle poliitikud võimalikele kokkuhoiukohtadele ja reformidele, vaid on hakanud rääkima maksudebatist. „Mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on? Mille jaoks? See tähendab vaid maksutõuse ettevõtjatele,“ põrutas ta.
Ettevõtjat Jüri Käod ajab pahaseks, et sõja ajal ei mõtle poliitikud võimalikele kokkuhoiukohtadele ja reformidele, vaid on hakanud rääkima maksudebatist. „Mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on? Mille jaoks? See tähendab vaid maksutõuse ettevõtjatele,“ põrutas ta.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.