ÄP: pangaröövi riskiga pangas raha hoida ei maksa
Snorase raskused, võimalik pankrott ning omanike vahistamine Suurbritannias tõstatas teravalt küsimuse, kellele oma raha ja vara usaldada, kirjutab Äripäev juhtkirjas. Äripäeva hinnangul on panga või mis tahes teise finantsasutuse juhid ja omanikud täpselt samasugune kaalumist vääriv riskifaktor, nagu bilanss. Äripäev soovitab, et kui risk on vastuvõetamatu, tuleb oma vara kahtlasesse panka mitte panna või kiirelt minema viia.
Tõsine signaal. Investeeringu, raha või vara omanikul peab olema laitmatu renomee ja vähemaga rahulduda ei saa. Ega pätile raha ju ei laenaks? Alles paari nädala eest kirjutasime juhtkirjas, et piltlikult tähendab usalduse puudumine, et omakapital on miinuses, ettevõte on suurtes raskustes ning suure tõenäosusega tabab seda ühel või teisel moel kas pankrott või likvideerimine.Tõsi, näiteks kitsamalt on riskialtidel raha kahtlases pangas hoides võimalik teenida riigigarantii piires suuremat tulu. Kuid see on küüniline, sest sisuliselt toimub see maksumaksja arvelt. Mujal jääb aga nii või naa kogu risk enda kanda. Finantsinspektsiooni on ootamatult otsekohene ja annab selgelt mõista, et tavainimestele tavatuid tulusid lubavad kahtlased tegelased on aktiivsemaks muutunud ning ei saa välistada, et ka Eesti pangandusse proovivad tungida läbipaistmatud skeemid või kummalised investorid.Võib väita, et osalus pangas või muus finantsasutuses on lihtsalt investeering ning omanike taust ei peaks mängima mingit rolli. Sellega saab olla osaliselt nõus, kui osalus on marginaalne. Kui aga keegi omab olulist või lausa enamusosalust, ei ole see enam tema eraasi. Vastavat ohtu piltlikustab Snorase juhtum, mille omanikust Vene miljonär Vladimir Antonov langes kahtlustuse järgi iseenda edevuse lõksu ja kasutas panga varasid oma muude huvide rahastamiseks. Täpsemalt kahtlustatakse Antonovit ja väikeaktsionärist pangapresidenti Raimondas Baranauskase suuremahulises varade omastamises ja dokumentide võltsimises.
Eestis ei ole veel sarnast näidet. Kuid ainuüksi sel aastal on Äripäev kirjutanud mitmest hämarast taustast, kahtlust äratavast tehingust või skeemist. Näiteks suvel selgus, et eestlaste juhitava ja siinse pangandusturu suuruselt viienda tegija Krediidipanga enamusosalus on jupphaaval liikunud hämarate offshore-firmadesse. Tõsi, novembri keskel väljus panga aktsionäride ringist Moskva pank ja kaks Küprose firmat ning uueks suuromanikuks sai Šveitsi ettevõttele RLS Finance SA – ettevõte, mis on Eestis seni samuti tundmatu.Eelmisel suvel kirjutasime Eesti vanimast Tallinna Äripangast, kelle aktsionäride jälgi ajades selgus, et üle poole panga aktsiate omanikest peidab ennast sisuliselt varifirmade taha. Veerand panga omanikest koondus Suurbritannias Devoni maakonnas ühele aadressile registreeritud firmade taha ja juhtidena näidati samu firmasid. Teine veerand kuulub erinevatele Küprosel, Briti Neitsisaartel ja USAs registreeritud firmadele. Ühegi nn varifirmadele kuuluva ettevõtte osalus ei ületanud 10% piiri ehk olulist osalust, mil finantsinspektsioon peab hindama sellise aktsionäri laitmatut ärialast mainet.„Panganduses ei tule karta mitte ainult nõrka laenuportfelli, ebakindlat refinantseerimist või langevaid turge, vaid ka sektorisse trügivaid valgekraelisi kaabakaid”, võtab Finantsinspektsiooni juhatuse liige Kilvar Kessler tänase Äripäeva arvamuskülgedel tabavalt teema kokku. Äripäev nõustub.
Autor: 1185-aripaev