ÄP: president võiks tunnustada ettevõtlikkust

Äripäev kirjutab juhtkirjas, et Ilvese kõne koostamine saab olema keeruline, sest teemasid, mida kajastada, kiita või laita, on viimase aasta jooksul kogunenud suur hulk. Kuid usume, et president ühineb Äripäeva arvamusega, et kiituse ja tunnustuse on ära teeninud Eesti majanduse vundament – ettevõtjad. Nagu näitas eelmine edukas majanduskasvu aasta, on nad kriisijärgselt olukorraga kiirelt kohanenud.

Ettevõtlikkuse võidukäik. Kirjutasime eelmisel aastal, et vajame rohkem Fjodor Bermaneid ja Enn Pante – kohalikke ettevõtjaid, kes võtavad suurfirmade vedamise endi õlule, mitte ei anna raskel hetkel või rahalaeva saabudes seda „suurele vennale“ üle. Kiitsime ka ettevõtjaid nagu Urmas Sõõrumaa ja Rain Lõhmus, kes pole oma rahakotile istuma jäänud, vaid pärast eemalolekut naasnud aktiivse majandustegevuse juurde. Sama suurt tunnustust väärivad ka kõik julged väikeettevõtted, kes moodustavad Eesti majanduse tuuma.

Ettevõtlikkus peaks saama Eesti väärtushinnangute pärisosaks, nagu ausus, perekond või haritus. Inimesed, kes saavad ise hakkama ning kel jagub energiat ja oskusi enamakski, ongi talendid, keda nii hoolega otsime. Kuid Eesti ei peaks kitsendama talendiotsinguid vaid rahvuskaaslastega, nagu presidendi enda kampaania ette näeb. Eestigi vajab ettevõtlikke ja andekaid inimesi sõltumata nende rahvusest. Viimased paar kuud on näidanud, et Eesti juhtidest ollakse väga huvitatud. Näiteks Janno Karust sai Scania asepresident, Valdur Laidist TeliaSonera Soome üksuse juht ja Anne Merest HKScan Soome juht ja kontserni juhtkonna liige. Toetust vajab ka kindlustunne, mida Euroopa võlakriis tugevalt kõigutab. Nii usub Äripäev, et isegi kui käib mõni vali pauk, katastroofi ei tule ja euro jääb püsima.

Kiituse kõrval tuleb viidata ka probleemidele. Tugevat näpuvibutust vajavad poliitikud. Eelkõige valitsus stiili eest, kus rullitakse üle nii Eesti arvamusliidrite kahurväest kui ka laiemalt avalikust arvamusest. On siis küsimuseks DASA, ACTA, töötukassa või midagi muud. Puudub kuulamis- ja selgitamisvõime.

Kuid silma tuleb peal hoida skandaalide varjus ei keerataks vinti üle. Näiteks hoiatas Äripäev kohe pärast elamislubade skandaali, et kuigi juhtum tekitab palju küsimusi ja kahtlusi, mis vajavad selgitamist, ei tohiks selle varjus kaotada ära Eestile üldiselt väga kasulikku elamislubade jagamise põhimõtet, sest väikeriigina vajame edukaks majandustegevuseks nii välismaa spetsialiste, talente kui ka investoreid. Äripäeva kartus on pigem realiseerumas – 2012. aasta esimesel poolaastal ei anta elamisluba välja ettevõtte juhatuse liikmetele ega piisava sissetuleku olemasolul ja muutmisele läks ka välismaalaste seadus.

Samuti peab hirmutamise asemel ergutama arendama asjalikku arutelu. Näiteks Vene-suhete tulevikust, mis võtaks arvesse Eesti majanduslikku ja riiklikku reaalsust ja huve pikemaajalises plaanis. Kirjutasime eelmise aasta juhtkirjas, et Äripäev ei arva, et Venemaaga äriajamine peaks olema Eesti prioriteet, aga see ei tohi olla ka laiduväärne. Mida mitmekülgsem on Eesti ettevõtlus ja kaubandus, seda suurem on meie julgeolek ja stabiilsus. Tahame seda või ei taha, aga Venemaal on siin mängida kandev roll.

Lõpetuseks soovib Äripäev, et 100 erineva põhjuse asemel, miks Eestis elada, leiaks iga eestimaalane vähemalt ühe, mis teda isiklikult õnnelikuks teeb ning tegutsema paneb.

Autor: 1185-aripaev