Tänane Äripäev kirjutab, et Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) on muuhulgas toetanud ka relvaostu. Nimelt sai endise kaitseväelase turvafirma Alphard Maritime OÜ EASilt kasvutoetust poolautomaatsete karabiinide ostmiseks ligi 32 000 eurot.
Äripäeva hinnangul on relvaostu toetus vaid üks ilmekas näide tervest reast, mis viitavad, et EASi toetuste laiem eesmärk on pehmelt öeldes ähmane. Fookus on laialivalguv. Kas toetatakse teadmistepõhist majandust? Teenusmajandust? Või igaüht, kes suudab taotlust piisavalt põhjendada? Pigem näib, et eelkõige viimast - raha külvatakse „vastavalt reeglitele” ehk teisisõnu põhjendades, et juriidiliselt on kõik korrektne.
Vaieldavad otsused. Relvade ostu toetamine tekitab tõenäoliselt sama tugevat resonantsi kui eelmise aasta maist pärinev EASi otsus toetada mustkunstnik Jürgen Veberi ja tema venna Jesperi firmale JJV Productions 166 000 eurot, et nad saaksid USA turgu vallutada. Mõlemaid on EAS põhjendanud, kui häid näiteid teenuseekspordist. Avalikkuses on aga EASi otsused tekitanud palju küsimusi. Seda mitte ainult tavakodanikes, vaid ka ministrites. Näiteks rahandusminister Jürgen Ligi avaldas Veberi toetuse ilmsikstulekult arvamust, et tuleks üle vaadata, kellele ja mille eest riik ettevõtlustoetusi jagab ning kas ettevõtted üldse vajavad neid, sest saaksid ka ilma hakkama. Paistab, et siiani ei ole seda tehtud.
Et relvaostu tehingu puhul on tegu eetilisel piiril kõndimisega, tunnetas ka selleks raha taotlenud ettevõtja ise. Peamiselt India ookeanil aktiivseid laevakaitseoperatsioone tegema hakkava turvafirma juht Martin Plaser kahtles toetuse saamises viimase hetkeni, sest suhtumine relvadesse ja relvastusse üldisemalt on teisenenud ning inimesed on muutumas patsifistideks. See dilemma on toetuse andmisesse sisse programeeritud vaatamata sellele, et EASi alustavate ettevõtete divisjoni direktori Dmitri Burnaševi selgitusel ei ole ühegi toetuse eesmärk relvade ostmine, vaid toetati turvateenust pakkuva ettevõtte investeeringut põhivarasse.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ettevõtja otsingud. Samas ei ole põhjust ei Plaserile, Veberile ega teistele ettevõtjatele midagi ette heita. Nii mustkunsti kui ka turvateenuse eksport võivad olla kasumlikud tegevused, vastavad ettevõtjad näevad ka kasvupotentsiaali. Ettevõtjad peavadki otsima võimalusi, kuidas oma äri edendada ning püüavad leida konkurentsieeliseid. Olgu selleks nutikas idee, odavamad hinnad või toetused.
Probleem ongi viimases ehk riiklikes toetustest. Need on reeglina ebaefektiivsed ja lisaks külvavad riiklikud toetused ebaõiglust ja ebavõrdsust. Alustuseks on ebaõiglane toetuste jagamise süsteem iseenesest: raha korjatakse kõigilt, kuid toetused saavad vaid vähesed väljavalitud. Ehk toetus ei jõua kõigi ettevõtjateni. Teiseks annavad toetused ebaõiglase eelise nende ees, kes toetust ei saa.
Ärge mõistke valesti. Toetame ja kaitseme väikeettevõtjate huve, sest mida rohkem on meil ettevõtlikke inimesi ja mida edukamad nad on, seda kiiremini areneb Eesti majandus ja jõukam on meie ühiskond. Kuid rikkuse ümberjaotamisega ei saa kasvatada ettevõtjate arvu. Seda eesmärki teenivad Äripäeva arvates aga eelkõige lihtne ja madal maksusüsteem ning lihtsus asjaajamisel ehk vähene bürokraatia.
Autor: 1185-aripaev