Andres Tupits • 11. september 2012 kell 12:34

Mida tähendaks ESMi puudumine?

EFSF/ESM puudumine tähendaks, et mõne euroala riigi otsus oma võlga mitte teenindada või see võlg restruktureerida tooks kaasa teistele riikidele kohustuse nendesse instrumentidesse investeeritud pankade või pensionifondide päästmiseks, kirjutab EBSi õiguse ja avaliku halduse õppetooli juhataja kt. Andres Tupits.

Debatt Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) või Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) üle Eestis keskendub peamiselt julgeolekupoliitilistele argumentidele. Samas on EFSF/ESM olemasolul oluline mõju iga riigi finantsstabiilsusele.

Võlakriis ei ole mitte eurot kasutava rahaliidu kriis, vaid rahaliitu kuuluvate üksikute euroala riikide kriis, mis väljendub turgude usaldamatuses nende riikide võime vastu teenindada oma võlga. Kui võlakirjaturud kahtlevad riigi võimes oma laenu teenindada, siis vastava riigi võlakirjade hind turul langeb ja intress tõuseb. Kui riik lakkab võlga teenindamast või restruktureerib selle, tuleb seni riskivabadeks peetud instrumendid alla hinnata ning võlakirjainvestor (nt pank või pensionifond) kannab seeläbi kahju.

Pankadele võib see kaasa tuua vajaduse kaasata täiendavat kapitali, suutmatus seda teha võib sundida riike andma pankadele riigiabi, sundvõõrandada osalusi pankades või siis tuleb mõnede pankade tegevus lõpetada. Iga riigi kohustus on tagada finantsstabiilsus oma riigi territooriumil, kuid riigil on keeruline planeerida oma tegevust juhuks kui mõne teise euroala liikme kvaliteedimärki kandvad võlakirjad järsku oma väärtuses kaotavad.

Väidetakse, et näiteks Saksamaa Liitvabariigi valitsust kallutas 2010. aastal Kreekale laenu andmise kasuks otsustama asjaolu, et varasemalt USA sub-prime turul raha kaotanud ning finantsstabiilsuse eesmärgil riigiabi saanud Hypo Real Estate nimeline pank omas muuhulgas 4 miljardi euro eest Kreeka valitsuse võlakirju ning selle summa kahjumisse arvamine panga poolt oleks ainuomanikuks saanud Saksamaa Liitvabariigile tähendanud umbes 100 miljardi eurose täiendava kapitali vajaduse rahuldamist maksumaksja raha arvel. Arvestades, et Kreeka valitsuse võlakirju omas ka teisi Saksa panku, oli laenu andmine Kreekale odavam kui oma riigi finantssektori päästmine. Riikides, mille pangad ei omanud Kreeka valitsuse võlakirju või omasid neid vähesel määral, oli ka Kreekale laenu andmise otsuse tegemine vastumeelsem.

Põhimõttest, et tulemüüri panustatav raha peab olema väiksem kui tulemüüri puudumisest tekkiv kahju, on enamikel juhtudel lähtutud ka EFSFi ja ESMi loomisel. Eesti puhul on ebaselge, kas sellest põhimõttest on lähtutud. Riskianalüüsi puudumist Vabariigi Valitsuse Riigikohtule ESMi asjas esitatud materjalides heidavad ette ka riigikohtunikud Henn Jõks, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Lea Kivi, Ants Kull ja Lea Laarmaa oma eriarvamuses.

Hetkel kuum