• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    ÄP: valitsus koormab ootamatult ja salaja

    Tänane Äripäev tõstatab nii uudis- kui ka arvamuskülgedel tõsise probleemi. Valitsus koormab ettevõtjat ilmselt riigikassa tasakaalu saavutamiseks lisaks teada maksudele ka varjatult näiteks erinevaid tasusid tõstes. Seejuures ei pahanda ettevõtjaid alati mitte tasu tõus ise, vaid see, et seda tehakse ootamatult ja salaja.

    Ehk teisisõnu, raskuste ületamisel mõistmist, kannatust ja üksmeelt nõudev valitsus keerab järgmisel hetkel piltlikult lihtsalt noa selga, võttes vastu otsuseid kiirustades, arutamata ja vaat et salatsedes.
    Äripäeva hinnangul on valitsuse selline käitumine vastuoluline ja kütab ühiskonnas vaid pingeid. Allikaks määramatus, mida Andrus Ansipi juhitud valitsus oma ebajärjepideva, ootamatu ja selgitamata käitumisega niigi keerulisse ja labiilsesse majanduskeskkonda külvab. Nagu oleme ka varem kirjutanud, ei ole suurimaks kannatajaks mitte kahtlemata oodatud ja väga vajalikud välisinvestorid, vaid eelkõige meie oma ettevõtjad, kes peavad olema justkui pidevalt madalstardis, valmis jooksma teadmata suunas.
    Ilmekas näide on tänases lehes kirjeldust leidev valitsuse otsus muuta loodusvara kasutusõiguse tasumäärasid. Lihtsamalt kaevandustasusid. Seejuures on Äripäeval sellega vahetu kogemus. 19. septembril ilmus Äripäeva ehitusrubriigis artikkel “Ehitusmaterjal jätkab kallinemist”, kus muu hulgas leidis kajastamist kaevandustasude teema. Keskkonnaministeerium kinnitas toona, et toodud tasud on kehtestatud viieks aastaks (kuni 2015). Vaid umbes paar nädalat hiljem võttis aga valitsus ootamatult ning, nagu selgub ettevõtjate jutust, ka salaja vastu tasude muudatused.
    Samal näitel kirjutab Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liidu juhatuse esimees Rein Voog täna Äripäeva arvamusartiklis värvikalt, kuidas ettevõtjail tõmmatakse piltlikult öeldes tekk alt. Kuid küsimus ei puuduta mitte ainult kaevandusettevõtteid, sest tasusid tõstes vallandub ahelreaktsioon, mis mõjutab ka keemiatööstust, ehitusmaterjalitootjaid ning lõpuks kuni ehitusettevõtete ja edasi tarbijateni välja.
    Sarnast eelarveaukude lappimist said enda nahal tunda ka laevnikud, kellelt valitsus loodab kokku korjata kaks korda rohkem makse. Nagu kirjutas neljapäeval Eesti Päevaleht, mõjub iroonilisena, et kolmandik kogutavatest maksudest põhjendatakse jäälõhkumisvajadusega, kuigi reaalselt maksavad suurema osa need, kes teenust ei vaja.
    On mõistetav, et riigieelarve vajab lisatuluallikaid, kuid muret teeb, et heitlikud otsused on viimasel ajal saanud reegliks. Eelmise riigieelarve menetlemine ei möödunud samuti ootamatusteta, kui valitsus otsustas ühegi eelneva vihjeta tõsta alkoholiaktsiisi uuest aastast 5% võrra. Toona selgitati ootamatut maksutõusu sellega, et ettepanek tuli ministeeriumilt alles eelarve menetlemisel eesmärgiga kasvatada riigi tulusid. Miks siiski loobuti avalikkust teavitamast ja selgitamast enne otsuse vastuvõtmist, on senini selgusetu.
    Nii võibki kõhkluseta korrata Äripäeva juulis ilmunud juhtkirja, et järske ja lühikese etteteatamistähtajaga maksumuudatusi võis mööndustega mõista kriisi ajal, kuid ka siis käibemaksu ja muid makse tõstes püüti seda vähemalt põhjendada ja selgitada. Seda enam, et möödunud kriis oli siiski erand ja pidi mõjuma õppetunnina, mitte seadma käitumiseks normi.
    Autor: 1185-aripaev
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Massiimmigratsiooni hirmujutu ees põnnamine hoiab majandust kinni
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Balti aktsiaturg jätkas nädalat miinuses
Balti koondindeks Baltic Benchmark langes täna 1,92%; põhinimekirjast sulgusid plusspoolel vaid kolm aktsiat.
Balti koondindeks Baltic Benchmark langes täna 1,92%; põhinimekirjast sulgusid plusspoolel vaid kolm aktsiat.
Raadiohommikus: Kilvar Kessleri suured plaanid ja Rikaste TOPi uued tulijad
Küsime teiseks ametiajaks valmistuvalt finantsinspektsiooni juhilt Kilvar Kesslerit, mida ta peab seni oma suurimateks töövõitudeks ja mis pole päris nii välja kukkunud, nagu ta soovis. Saame ka teada, kas Danske panga rahapesuloos on oodata mingeid uusi pöördeid ning sedagi, millised on kolm uuendust, mida Kessler plaanib finantsinspektsioonis läbi viia.
Küsime teiseks ametiajaks valmistuvalt finantsinspektsiooni juhilt Kilvar Kesslerit, mida ta peab seni oma suurimateks töövõitudeks ja mis pole päris nii välja kukkunud, nagu ta soovis. Saame ka teada, kas Danske panga rahapesuloos on oodata mingeid uusi pöördeid ning sedagi, millised on kolm uuendust, mida Kessler plaanib finantsinspektsioonis läbi viia.
Kulutused reisimisele läksid teises kvartalis lendu
Eesti elanikud tegid tänavu teises kvartalis 97 000 välisreisi ja 472 000 ööbimisega sisereisi. Keskmine reisikulu inimese kohta oli oluliselt suurem kui kunagi varem.
Eesti elanikud tegid tänavu teises kvartalis 97 000 välisreisi ja 472 000 ööbimisega sisereisi. Keskmine reisikulu inimese kohta oli oluliselt suurem kui kunagi varem.