Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ettevõtja: doteerime Estonian Airi
Krimelte juht Jaan Puusaag teeb Äripäeva veergudel ettepaneku, et sarnaselt praami-, rongi- ja bussiliiklusele võiks ääremaastumise vältimiseks doteerida ka lennuliiklust.
Oluline oleks olla aus ja tunnistada, et Eesti riigi arengu ja konkurentsivõime pärast on rahvuslik lennufirma meile nüüd ja edaspidi vajalik, me oleme selle eest nõus maksma, sest see investeering on tasuv. See tuleb meile tagasi võimaluse kaudu pidada ühendust muu maailmaga ja neid võimalusi ise suunata ja valida. Tulevad investorid ja turistid, lendavad meie ettevõtjad, töötajad, õppurid omandama kogemusi, sidemeid ja, see pole vähem tähtis, puhkama.
Toetused ääremaale. Käimasoleva 2012. aasta eelarves on ühistranspordi toetuseks eraldatud 58,9 miljonit eurot. Sellest 21,3 kohalikud bussiliinid, 18,3 reisirongi- ja 15,1 parvlaevaliiklus, 3,6 vee- ja õhutransport väikesaartele ja 0,6 miljonit eurot reservi. Kümne aastaga on summa kasvanud üle kahe korra. Tundub justkui elu loomulik osa. Oleme nõus, et regionaalpoliitika vajabki selliseid toetusi, et elu Eestimaa vähem asustatud piirkondades välja ei sureks.
Vaadates Euroopa kaarti, on Eesti samasugune väheasustatud regioon, kus tuleks elu ja arengut toetada. Siit välja pääsemine on oluliselt kallim ja keerulisem kui tihedalt asustatud jõukamates piirkondades. Kui vanad eurooplased maanduvad kodus, peame meie alles alustama seiklust koju.
Selleks, et planeerida paaritunnist kohtumist äripartneriga kuskil Euroopa linnas, peab varuma mitu päeva, lendama ja ööbima kallilt. Selleks, et äripartnerid saaks meid külastada, peavad nad varuma mitu päeva ja taluma ebamugavaid ümberistumisi. Lennuühenduste olemasolu, nende paindlikkus ja hind on Eesti riigile kriitiline ressurss. Riik tegi õigesti, kui ostis lennufirma tagasi.
Samas vaadates reisijate veole kulutatavat toetust riigi sees, ei tohiks olla midagi imelikku, kui ka see valdkond vajab toetust. Mõni aeg tagasi hakkaski tunduma, et valikuvõimalus lendamisel on juba päris hea ja soodne, tühja sest Eesti Õhust, kuni Ryanair otsustas ootamatult rea vastavatud liine sulgeda.
Reegleid saab muuta. Kas lätlased on teinud valesti, et on panustanud suure hulga riigi raha airBalticusse? Vaadates nende lennuühenduste arvu ja et Riiat peetakse Batlikumi pealinnaks, siis ma nii ei arvaks. See ongi dotatsioon ja seda tuleks ka niimoodi nimetada. Probleem on ainult selles, et ELi regulatsiooni järgi on selline riigi toetus keelatud, sest ohustab vaba konkurentsi.
Kas selline reegel on aga õigustatud, kui alternatiiviks on ääremaade rahvuslike lennufirmade sulgemine ja ääreriikide regionaalne mahajäämus, konkurentsivõimetus ja kolkaks jäämine? Reeglid on kehtestanud inimesed inimestele ja loodetavasti on neid võimalik vajadusel ka muuta.
Meie enda transpordivolinik peaks olema täiesti pädev seda ka algatama. Loodetavasti. Loomulikult peaks ühe ettevõtte eesmärk olema teenida kasumit, aga kas see meie tingimustes üldse võimalik on ja kas me selle käigus ainult tulemusele orienteerudes ei viska last koos pesuveega välja?
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.