Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Vale diagnoos, surmav ravi
Aastate jooksul on olnud inimesi, kes räägivad eestlaste madalast ettevõtlikkusest, asjasse veidigi süvenemata. Viimasel ajal on sellesse ritta lisandunud näiteks Arengufondi juht Tõnis Arro, kirjutas TTÜ ettevõtlusõppejõud Juhan Teder Äripäevas.
Tema suulistest ja kirjalikest esinemistest oleme teada saanud, et Eestis on ettevõtjaid 4–5%, mis on poole vähem kui Euroopa Liidus keskmiselt, ja eriti hull on lugu üliõpilastega, kellest vaid 5% soovib saada ettevõtjaks. Erinevad meediakanalid tiražeerivad autoriteetse isiku väiteid tõendeid küsimata.
Lisanduvad teised eestlaste madala ettevõtlikkuse halvustajad – näiteks 6. oktoobri Kuku raadio saates Restart teatas ettevõtluskonsultant Meelis Malk: “Eesti inimeste ettevõtlikkuse määr on kõige madalam Euroopas.” Lõpptulemusena saab Eesti rahvas teada, et küll see eestlaste ettevõtlusaktiivsus on ikka madal. Negatiivne sõnum läheb hästi peale.
Ma ei tea, kas eelnimetatud isikud lihtsalt lahmivad laestvõetud numbritega valdkonnas, millest nad midagi ei tea, või valetavad nad teadlikult, et oma plaanidele või projektidele toetust leida. Igal juhul on selline käitumine vastutustundetu.
Kindlasti on nii ettevõtlushariduses kui ka ettevõtluse tugisüsteemis asju, mis vajaksid parandamist. See oleks juba omaette jutt. Aga kõigepealt peab ikka lähteolukorra diagnoos olema õige, vastasel korral ei saa õiget ravi määrata. Pole mõtet kutsuda välja reanimobiili või kirurgi, kui piisab tervislikust toitumisest koos mõõduka vitamiinikuuriga.
Viis näidet, kuidas asjad tegelikult on, leiad neljapäevasest Äripäevast.
Autor: Harry Tuul, Juhan Teder