Kuhu investeerida ja kuidas teadust majanduse teenistusse panna? Mart Saarma annab vihjeid

Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel lahkas "Kuumal toolil" istunud Teaduste Akadeemia president Mart Saarmaga viimase portfelli investorina ning arutleti, miks pole Eesti teadus eriti panustanud Eesti majanduskasvu ja kuidas seda olukorda muuta.

Saarma asutas koos kolleegiga mõned aastad tagasi pea 700 miljoni euroga USA Hologicule müüdud diagnostikateste arendanud firma Mobidiag. Ja ehkki aja jooksul ta osalus seal lahjenes, teenis ta müügiks enda sõnul korraliku seitsmekohalise summa.

”Aga veel suurem rõõm oli mul, et näitasin kolleegidele, et tavalisel teadlasel vägeva idee ja pisikese õnnega on võimalik korralikult teenida,” märkis ta. Ja teiseks tegi Saarmale rõõmu, et sai sinna firmasse pärast aastaid veenmist investoriks ka Helsingi ülikooli. ”Ülikool investeeris firmasse paar miljonit, lõpuks sai osaluse müügist 50 miljonit eurot. Soome riik maksudena sai kogu tehingult 250 miljonit.”

Saarma räägib saates ka oma kahest portfellis olevast börsil noteeritud firmast, Herantis Pharmast ja Nanoform Finlandist.

”Teeme Parkinsoni haigetel täna katsetusi ja tuleval aastal selgub, kas ravim on vägev või ei,” rääkis ta Herantis Pharmast. ”Kui on, siis see firma kas müüakse või läheme koostöösse mõne suure farmaatsiatööstusega, kellega ravim turule tuua. Kui tulemused on väga head, võib see olla pööre Parkinsoni ravis.”

Rääkides laiemalt Eesti teaduse olukorrast, märkis Saarma, et Eesti riigieelarvest teadusele suunatud rahast läheb suurem osa alusuuringutele ja väiksem osa firmades toimuvatele rakendusuuringutele. Skandinaavias, kus tööstus finatseerib teadus- ja arendustegevust kordades enam kui riik, antakse riigieelarvest pool raha firmades toimuvatele rakendusuuringutele.

”Samas on Eesti teaduse alusuuringute tase tõusnud heale tasemele ja ei tohi raha nüüd alusuuringutelt ära võtta ja kantida rakendusuuringutele, sest tegemist on ühise vereringuga,” lausus Saarma. ”Me peame lihtsalt uut raha rohkem investeerima firmadesse.”

”Teine asi, väga harva on akadeemilistel uurijatele Eestis tööstuslepingud,” tõis Saarma välja. ”Osalt seetõttu, et Eestis on vähe firmasid, kes vajaksid teaduslikku uurimistööd.  IT on siin erand. Millegipärast pole Eesti ülikoolid leidnud ka Euroopa ja Ameerika tööstuspartnereid.”

Fotol Eesti Teaduste Akadeemia president Mart Saarma.
Foto: Sander Ilvest/Postimees/Scanpix