Priit Pokk • 16. oktoober 2018
Jaga lugu:

Plokiahelast, ilma krüptorahata

IBM ja Maersk arendasid hiljuti välja TradeLensi nimelise süsteemi tarneahela informatsiooni ning tehingute vahendamiseks, mis põhineb plokiahela tehnoloogial.  Foto: Phil Noble, Reuters/Scanpix

Plokiahel on veel ebaküps tehnoloogia, nõuab suuri investeeringuid ja tekitab teravat vastasseisu, kuid pakub juba palju ärivõimalusi, tõdesid "Tulevikuäri" saates arenguseire keskuse juht ja EBSi professor Meelis Kitsing ning Eversheds Sutherland Ots & Co partner Risto Rüütel.

Rüütlile on silma jäänud üks näide tarneahela kasutusest Indoneesiast: katsetati, kuidas kohaliku kaluri püütud tuunikala meie toidulauale jõuab. „Hakkab kõik pihta sellest, et kalur püüab oma saagi välja ja saadab SMSi. Saak saab arvutisüsteemis omale unikaalse tunnuskoodi ja kõik, mis edasi juhtub selle tuunikalaga – kuidas läheb kokkuostja, töötleja, logistikute ja hulgimüüjate kätte – saab plokiahelas dokumenteeritud ja hiljem on hea jälgida, kui näiteks midagi on halvasti või valesti läinud, et kus see viga tekkida võis.“

Kitsing ütles, et praegu saab rääkida plokiahela potentsiaalist ja sellest, kas ettevõtete ärimudelid suudetakse kohandada nõuete ja tingimustega, mis kaasnevad plokiahela rakendamisega. "See on väga raske protsess, kuna ärimudeleid ei muudeta üleöö." Ettevõtted on muudatusteks kindlasti rohkem valmis, kui vaheetapis on võimalik teenida piisavalt raha ja ees on mõni suur edulugu, mis annaks eeskuju. „Konkurents paneks seejärel juba asja paika,“ lisas Rüütel.

Nõustamisfirma McKinsey on esile toonud, et plokiahela tehnoloogia võiks kasutust leida eelkõige finantssektoris, telekommunikatsioonis ja avalikus sektoris. Täpsemalt nähakse plokiahela kasutusampluaana asjade internetti, digitaalse identiteedi määramisvõimalust (sh e-valimisi), registrite pidamist ning tarneahelate sisest informatsioonivahetust. Kõige väiksem potentsiaal plokiahela kasutamiseks peitub kunstiäris.

Kitsing tõi esile, et plokiahela kasutamist mõjutab süsteemi disain – kas tegemist on avatud või suletud süsteemiga ning kellel on õigus informatsiooni sisestada. „Päris palju tegevust näeme suletud plokiahelaga süsteemides, see on selline ühe ettevõtte või firmade võrgustiku sisene plokiahel, kus võrgus olevatele osapooltele võimaldatakse ligipääsu, aga see ei tähenda, et inimene tänavalt läheks ja saaks vaadata, mis tehinguid näiteks Hugo Bossi väärtusahelas täpselt tehakse,“ sõnas Kitsing. Rüütel täiendas, et sellistel juhtudel võib tekkida vastasseis, et kas ollakse valmis informatsiooni oma konkurentidega ning erinevate regulaatoritega jagama.

Pikemalt plokiahelast, selle kasutusvaldkondadest, takistustest ja nõrkustest kuuleb juba saatest. Saatejuht on Priit Pokk.

Saadet toetab IT-firma Datel.

Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum