Millist eelarvestamist tasub eelistada

Eesti Energias planeeritakse strateegiat viis aastat ette ja vaadatakse see iga aasta üle. Lepitakse kokku konkreetsed tegevused ja arvestatakse ressurssidega, mida protsess vajab. Eelarvestamist on viimastel aastatel rohkem automatiseeritud ja ühtsete standardite järgi seatud, mis on protsessi kiirendanud ja sujuvamaks muutnud. Vahepealseid kooskõlastusi ja bürokraatiat on vähendatud ning eelarvestamine põhineb konkreetsel strateegial.

Äripäev kuulub Põhjamaade meediaettevõttesse Bonnier Group, kuid siinset firmat juhitakse ja strateegiat koostatakse kohapeal ja finantsplaan tehakse kahe aasta vaates. Igal töötajal on oma eesmärk, mis peab koonduma üldise eesmärgi toetamiseks. Äripäevas on 30 väiksemat äriüksust, mille juht on võtmeisik, kes koostab oma üksuse eelarve. Igal äriüksusel on oma tugigrupp ehk nõukoda, kes suunab ja nõustab.

Viimastel aastatel on üksjagu räägitud kohanduvast eelarvestamisest. Kohanduva eelarvestamise kasutamine ettevõttes oleneb firma spetsiifikast. Eesti Energia tundub küll väljast vaadates monoliitse ettevõttena, kuid tegelikult on seal palju erinevaid äritegevusi − elektri- ja õlitootmine, võrguteenused, roheenergia, müük, metallitootmine −, mis tuleb ühe mütsi alla koondada. Seetõttu on kohanduvat eelarvestamist keeruline rakendada, kuna see eeldab ühtset kultuuri ettevõttes: samad väärtused, enesedistsipliin ja arusaam vastutusest. Kohanduva eelarvestamise põhimõtteid kasutatakse Eesti Energias umbes 20 protsendi ulatuses. Väiksemas ettevõttes on kohanduvat eelarvestamist lihtsam kasutada, seevastu suuremas kontsernis võtab see protsess rohkem aega.