Asjade internetti (IoT) on kasutatud palju viimase miili probleemide lahendamiseks, näiteks Starshipi pakirobotis, samuti mikromobiilsuses laiemalt. Samas võib IoT olla kasulik ka palju argisemate asjade kasutusel. Foto: Eiko Kink
Kui tavainimese jaoks pakub asjade internet eelkõige mugavust, siis äriliselt võib rakendust ja väärtust leida rohkematel viisidel: näiteks võivad kogutud andmed näidata seda, mida silm ei näe, ja seetõttu on võimalik teha paremaid otsuseid.
Just seetõttu räägimegi seekordses "Tehnoloogiakompassi" saates asjade internetist ehk IoT-st. See on termin, mis on nüüdseks küll paarkümmend aastat vana, kuid on viimastel aastatel üha rohkem meie ellu tunginud.
Seda teemat aitavad lahti mõtestada IoT-lahendusi arendava ettevõtte Krakul juht Jaan Hendrik Murumets ja Telia IoT-valdkonna juht Vjatšeslav Antipenko.
Sealjuures räägime, milliseid ärivõimalusi võiks tehnoloogiline areng pakkuda ettevõtete jaoks ja millised on elulised näited nendest.
Saadet juhib Priit Pokk.
Saadet toetab Telia.
Kuula saadet siit:
Nutikad asjad pole lihtsalt põnevad, vaid neid saab panna raha teenima
Eesti riigi julgeolek sõltub igaühe panusest ja ka ettevõtetel on oma osa mängida. Tööandjal on võimalik mitmeti kaasa lüüa, näiteks säilitades reservõppekogunemistel osalejate töötasu, pakkudes reservistidele soodustusi, võimaldades vaba aega või kodust töötamise võimalust, kui elukaaslane on õppekogunemisel.