Artikkel

    Ellu jäävad keskkonnahoidlikud, sotsiaalselt tasakaalus ja eetiliselt juhitud ettevõtted

    Kaupo Lepasepp, Elina Mizerova, Veeli Oeselg ja Oliver ÄmarikFoto: Foto: Äripäev

    Kui jätkusuutlikult ja eetiliselt toodetud teenust või kaupa ei paku, siis pane oma äri kinni, on tarbijate ja investorite üha selgem sõnum. Kuidas siis aru saada, milline teenus või toode on puhas nii keskkonna kui ka sotsiaalse mõju mõttes? Võti on keskkondlik, sotsiaalne ja juhtimisalane kestlikkus ja eetilisus.

    „Oleme täna jõudnud nii kaugele, et ettevõtjatelt oodatakse jätkusuutliku tegevuse vallas palju rohkem kui aeg-ajalt auto asemel rattaga tööle tulemist või kontoris prügi sorteerimise korraldamist. ESG (environmental, social and governance – toim) peab olema integreeritud ettevõtte juhtimisse. Juhid ei saa ESGd enda pealt ära delegeerida nt personali- või turundusosakonna töötaja kaela. Jätkusuutlikkus ja eetilisus peavad olema ettevõtte tegutsemise alus ning need põhimõtted tuleb sõnastada strateegilises alusdokumendis. Mingisuguseid konkreetseid vorminõudeid selleks ette ei ole antud ei ELi tasandil ega ka riigisiseselt,“ annab advokaadibüroos Sorainen ESG valdkonna vedamisega tegelev advokaat Elina Mizerova nõu saates „Soraineni sagedus“.
    „Kõige selgemad mõõdikud on olemas keskkonnamõju hindamiseks – nt CO2 emissiooni, jäätmemajanduse ja veekasutuse mõõdikud. Siin on hulk konkreetseid indeksisüsteeme, mida saab kohe soovitada. Sotsiaalseid mõjusid on juba veidi keerulisem mõõta – hinnatakse nt soolist ja vanuselist tasakaalu, aga töötlevas tööstuses nt ka tööõnnetuste osakaalu. Kõige hägusemad on mõõdikud juhtimistasandil – vaadatakse, kas eetika- ja käitumiskoodeks on ettevõttel olemas ning kas juhtide seas on sooline tasakaal paigas jne,“ avas ESG raames kasutatavaid näitajaid konsultatsiooniettevõtte Civitta partner Veeli Oeselg.
    Suurettevõtted esimesena löögi all
    Euroopa Liidus kehtestatud ESG-alase info avalikustamise kohustuse mõte on muuta ettevõtted kestlikkuse mõõdupuu järgi kuidagigi võrreldavaks. Sektorisiseselt on selles vallas juba üht-teist saavutatud, kuid sektoriülest saab täna veel siiski vähe mõõta.
    „ELi tasandil kehtestati ESG info avalikustamise nõuded esimesena finantsturu osalistele, kuna finantsettevõtted on kõige tugevamalt võrgustunud teiste majanduskeskkonna osalistega ning läbi nende kandub mõju edasi ka teistele ettevõtetele ja organisatsioonidele. Lisaks on kohe-kohe tulemas nõuded suurettevõtetele, sõltumata tegevusvaldkonnast. Neile pannakse kohustus vaadata üle oma jätkusuutlikkuse põhimõtted ja mõjud läbi terve väärtusahela. See hõlmab mh ka vastavate tegutsemispõhimõtete läbirääkimist kõigi oma tarnijate ja koostööpartneritega. Esimesena võetakse fookusesse keskkonnateemad ning seejärel hakatakse tegelema rohkem ka sotsiaalvaldkonnaga,“ kirjeldas Veeli Oeselg suurettevõtete ees seisvaid nõudeid.
    Finants-, energeetika-, põllumajandus- ja kinnisvarasektor näitavad teed
    „Sektoritest rääkides on esimesena sihikul lisaks finantsvaldkonnale energeetika, põllumajandus ja kinnisvara, sest need omavad suurimat mõju ja seetõttu on nad ka esimesed, kes peavad hakkama ESGga tegelema,“ lisas Elina Mizerova.
    Üks pool on EList tulenev kohustus, teisalt on paljud ettevõtted juba ise ESG integreerimisega oma tegevusse pihta hakanud kas siis vastutustundlikkusest või nähes selles võimalust äri kasvatamiseks. Paljud tarbijad ja investorid teevad juba oma otsuseid selle põhjal, kui läbipaistvalt ja eetiliselt koostööpartner või tarnija oma äri ajab. Siinkohal tuleb siiski ettevõtteid rahustada, et ELi reeglid nõuavad jätkusuutlikkuse teabe avalikustamist, mitte kliimaneutraalsuseni jõudmist ettevõtte tegevuses. Nt finantsettevõttel on kohustus avalikustada oma veebilehel hoolsuskohustuse protsess (inglise keeles: ESG due diligence) ja kasutatavad mõõdikud. Avalikustamisnõude eesmärk on panna ettevõtted jätkusuutliku ja eetilise tegutsemise peale mõtlema. ESG aitab panna paika mõõdikud, mille järgi tarbija ja investor saavad hinnata, milline toode on rohelisem.
    Millest alustada?
    Esiteks: mõtle läbi oma ettevõtte vaatevinklist, kes ma olen ja mis valdkonnas (E – keskkond, S –sotsiaalne sfäär või G – juhtimine) mul õnnestub kõige suuremat mõju avaldada. See ei tähenda, et teiste valdkondadega ei ole vaja tegeleda, vaid lähtuda võiks „efektiivse altruismi“ põhimõttest, st tegeleda E, S-i või G-ga eelkõige, kasutades oma erialateadmisi ja oskusi. Nii on ka mõju suurem ja tegevuste kvaliteet kõrgem. Nt konsultatsiooniettevõtted, nagu advokaadibürood jt, ei oma väga suurt mõju keskkonna alal võrreldes kinnisvara- või energeetikasektori ettevõtetega. Seega on neil mõistlik keskenduda peamiselt sotsiaalsele ja juhtimissfäärile.
    Teiseks: mõõda ära oma tegevuse mõjud. Selleks on erinevad metoodikad, nagu toote olelusringi analüüs või süsiniku jalajälje analüüs jms.
    Kolmandaks: defineeri oma ambitsioon ehk positsioon, mille soovid võtta. Kõrgeim siht on kliimaneutraalsus, kuid võib valida ka kuldse kesktee või hoopiski miinimumnõuete täitmise.
    Neljandaks: positsioonist sõltuvalt sea omale eesmärgid, pane paika tegevuskava ja hakka tegutsema.
    Viiendaks: raporteeri, mida oled teinud ja mida plaanid veel teha.
    Varane algus aitab jõuda õigele teeotsale!
    Seekordses „Soraineni sageduse“ saates arutlesid saatejuhid Kaupo Lepasepp ja Oliver Ämarik, mis peitub vastutustundliku juhtimise moeakronüümi ESG taga; mida peavad ettevõtted tegema, et käia Euroopa Liidu, investorite ja tarbijate nõudmistega ühte sammu, ning millised sanktsioonid ja riskid ohustavad ettevõtteid, kes ESG-le tähelepanu pöörata ei taipa. Saatekülalisteks olid konsultatsiooniettevõtte Civitta Partner Veeli Oeselg ning Soraineni advokaat Elina Mizerova. Elina on Sorainenis ESG valdkonna üks asutajaid ja eestvedajaid. Advokaadibüroo Sorainen on ka ESG valdkonna esiorganisatsioonide Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum ja Rohetiiger liige.
    Kuula saadet "Soraineni sagedus" siit:

    Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.

  • Hetkel kuum
Eesti Gaasi edu võti: pole vaja olla teistest kilomeeter ees, paarist sammust piisab
Pilt selgeks: staarinvestorid avaldavad, kas märgivad Infortari aktsiaid
Halb uudis magusasõpradele: kakao hind jõudnud on kümnendite tippu

TOP 100

Eesti kõige edukamad ettevõtted

Tuul pöördus: Pärnumaa edukaim ettevõte valmistub tabeli lõppu vajuma Edetabelis 132 ettevõtet
1
Eesti GaasMargus Kaasik
juhatuse esimees
2
Admiral MarketsSergei Bogatenkov
tegevjuht
3
UtilitasPriit Koit
kontserni juht
Vaata kogu nimekirja

Portfellihaldus 20 aastat investeerimiskogemust

Olulisemad lood

Raadiosaated
Rahandusminister maksude asendamisest investeerimislaenuga: see pole võluvits
Rahandusminister Mart Võrklaev ei toeta mõtet asendada maksud laenuga, investeerida see kõrgema tootlusega edasi ning suunata tekkinud tulu eelarve defitsiidi katmiseks.
Rahandusminister Mart Võrklaev ei toeta mõtet asendada maksud laenuga, investeerida see kõrgema tootlusega edasi ning suunata tekkinud tulu eelarve defitsiidi katmiseks.
Kõik raadiosaated
Arvamus
Tarmo Ulla: leiutaks hoiupõrsa, mis alistab TikToki Kuidas võita noorte tähelepanu infouputuse ajastul?
Finantsteadmised on kõige kesisemad 18–29aastaste hulgas. Me peaksime välja mõtlema, kuidas viia rahatarkus just selle vanuserühmani, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, Swedbanki eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla.
Finantsteadmised on kõige kesisemad 18–29aastaste hulgas. Me peaksime välja mõtlema, kuidas viia rahatarkus just selle vanuserühmani, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, Swedbanki eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla.
Kõik arvamuslood
Vastutustundlik ettevõtlus
Kõik kategooria artiklid
Investor
USA aktsiaturg tõusis tänavuse aasta tippu
USA peamine aktsiaindeks S&P 500 tegi reedel uue tänavuse tipu, tõustes 0,59% 4594,63 punktini.
USA peamine aktsiaindeks S&P 500 tegi reedel uue tänavuse tipu, tõustes 0,59% 4594,63 punktini.
Kõik investeerimisteemad
Articles republished from the Financial Times
Seisakuriik: Suurbritannia on rahast lage
Kas taastada või taganeda? Krüpto rasked valikud pärast FTXi langust
Kõik Financial Timesi artiklid
Reaalajas börsiinfo
  • HETKEL EETRIS:
Kuula otse
Väikeettevõtlus
VIDEO: kuidas karjääri tipus olles uuesti nullist alustada
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
KÕIK VÄIKEETTEVÕTLUSE ARTIKLID
Videod
Kuidas tipus lõpetada?
Sure nulliga. Kuidas võtta enda rahast ja elust viimast?
Kõik videod
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
VIDEO: kuidas karjääri tipus olles uuesti nullist alustada
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Kõik gasellide lood
Juhtimine
Eesti kõige edukam firma lõikab kasu Infortari börsileminekust
Omanikfirma ehk Infortari börsileminek avab Eesti Gaasile mõningaid uksi, sõnas tänavu edukaimaks ettevõtteks tunnistatud Eesti Gaasi juht Margus Kaasik.
Omanikfirma ehk Infortari börsileminek avab Eesti Gaasile mõningaid uksi, sõnas tänavu edukaimaks ettevõtteks tunnistatud Eesti Gaasi juht Margus Kaasik.
Kõik juhtimise artiklid
Rohepööre
Kliimakõneluste võõrustaja võib naftatootmist hoopis suurendada
Araabia Ühendemiraadid, mis võõrustavad tänavust kliimakonverentsi, võivad lähiaastatel oluliselt suurendada naftatootmist, vahendab BBC.
Araabia Ühendemiraadid, mis võõrustavad tänavust kliimakonverentsi, võivad lähiaastatel oluliselt suurendada naftatootmist, vahendab BBC.
Kõik Rohepöörde artiklid
Autod
Tuhanded CNG-autod said tänasest sõidukeelu
Tuhanded CNG-l ehk surugaasil vuravad autod ei tohi alates tänasest enam teedel sõita.
Tuhanded CNG-l ehk surugaasil vuravad autod ei tohi alates tänasest enam teedel sõita.
KÕIK AUTOTEEMAD
Suur lugu
Auto|Piloot. Nelja erinevas kastmes Lamborghiniga Itaalia teedel – jää hüvasti, mootorite Heino Eller Eksklusiiv!
„Toon kohale, vormistan tollis ära ja toimetan Moskvasse.“ Eksperiment näitas, kui lihtne on sanktsioonidest mööda hiilida
Eesti apteegiäris käib suur näitemäng: firmavabrikud, sulavad miljonid ja näpuviga, mis ütleb rohkem kui tuhat sõna
Kõik suured lood
Sisuturundus
Sisuturundus
Kõik artiklid
Eesti Panga asepresident: hoius on arvestatav investeerimisvõimalus Probleemsete laenude maht hakkab ilmselt tõusma
Hoiustamisest on saamas arvestatav investeerimisvõimalus, ütles Eesti Panga asepresident Veiko Tali ajalehe Delovõje Vedomosti konverentsil.
Hoiustamisest on saamas arvestatav investeerimisvõimalus, ütles Eesti Panga asepresident Veiko Tali ajalehe Delovõje Vedomosti konverentsil.
Kõik Äripäeva artiklid
IIZI Kindlustusmaakler AS – professionaalne kindlustuspartner
Kõik kategooria artiklid
Sisustaja
Kõik kategooria artiklid
Üritused
Üritused
Koolitused
Koolitused
Kõik artiklid
Kõik Äripäeva artiklid
Raadiosaated
MMi hõbedast Magnus Kirdist on saanud Lõuna-Eesti kinnisvarainvestor
Odaviskaja Magnus Kirdi karjääri tipp ja lõpp langesid ühte võistlusesse. Rahaliselt oli Kirt dramaatiliseks finišiks valmis ning ajab nüüd vaikselt kinnisvaraäri nii kodulinnas kui mujal.
Odaviskaja Magnus Kirdi karjääri tipp ja lõpp langesid ühte võistlusesse. Rahaliselt oli Kirt dramaatiliseks finišiks valmis ning ajab nüüd vaikselt kinnisvaraäri nii kodulinnas kui mujal.
Kõik raadiosaated
Sisuturundus
Sisuturundus
Küberturvalisus
Kõik kategooria artiklid
Äripäeva TOPid
Kõik TOPid
Kõik artiklid
Rindeteated: Venemaa mineerib Dnepri idakalda sillapäid
Lahingud Ukrainas on koondunud Avdijivka alla ning mujal toimub rindejoone kindlustamine ja konsolideerimine.
Lahingud Ukrainas on koondunud Avdijivka alla ning mujal toimub rindejoone kindlustamine ja konsolideerimine.
Kõik Äripäeva artiklid

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.