Jäta menüü vahele
Artikkel
- Saated
- Mai Kroonmäe
- 29. juuni kell 9:37
Loodust säästvad ehitised põrkuvad konservatiivse suhtumise ja kõrge hinnaga
Maru Ehituse ehitusinsener Marko Leemet ja tegevjuht Margo Dengo tõid saates välja, et ehitis omab oma elukaare jooksul väga suurt mõju keskkonnale.Foto: ÄripäevUue Äripäeva raadio saatesarja "Jätkusuutlik ja roheline" esimeses saates selgub, et ehitussektori teatav konservatiivsus ja kõrgemate kasutuskulude eelistamine kopsakamale alginvesteeringule annavad loodust säästvate lahenduste võidukäigule tagasilööke.
Saates uurime, mida ja kuidas teeb ehitus- ja projekteerimisfirma Maru Ehitus selleks, et ettevõtte ja ka ehitiste süsiniku jalajälg oleks võimalikult väike.Üks osa sellest on seotud tellijate valikutega. Näiteks on ehitusfirmal sügiseks valmimas võrdlusbaas. "Võrdlusbaasi mõte on see, et Maru Ehitus saaks tellijatele näidata, mis seisab eri valikute taga – makstes nii palju juurde, on ehitise jalajälg selle võrra nii palju väiksem, kasutuskulude komponent käib sinna juurde," selgitas Maru Ehituse tegevjuht Margo Dengo.Jutuks tuleb ka, millise tugeva eelise on keskkonnahoidlikkusega tegelemine Maru Ehitusele andnud, millest alustati ja mis hoiab täna veel terves sektoris arengut tagasi. Teeme sissepõike ka ehitussektori hetkeolukorda.Saatekülalisteks on Maru Ehituse tegevjuht Margo Dengo ning ehitusinsener ja jätkusuutlikkuse eestvedaja Marko Leemet. Saadet juhib Mai Kroonmäe.Kuula saadet siit:Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Hetkel kuum
Seotud lood
- Sisuturundus
- Rohetiigri Akadeemia
Ehitussektori ettevõtted konkureerivad täna vanadel väljakujunenud alustel: väiksema hinna ja ehitusaja pakkujatena. Eesmärk saavutatakse odavaimate standardlahenduste kaudu. See mudel aga ei soosi ei keskkonnamõjude analüüsi ega ka tulevikku suunatud innovaatiliste lahenduste välja töötamist. Üldiselt toetutakse ka levinud arvamusele, et kestlik ehitus suurendab ehituse maksumust ning tekitab lisaprobleeme. Näiteks ollakse kinni vanades lahendustes, mille tõttu tuleb teha rohkem selgitustööd.
Analüütik: „Vali mind, vali minu maksud!“ – palun, ärge tehke!
Kui erakonnad panevad riigikogu valimispeo püsti debatiga, millised maksud peaksid tõusma, ootab majandust vältimatu allakäiguspiraal, hoiatab majandusanalüütik Peeter Tammistu.
Kui erakonnad panevad riigikogu valimispeo püsti debatiga, millised maksud peaksid tõusma, ootab majandust vältimatu allakäiguspiraal, hoiatab majandusanalüütik Peeter Tammistu.
Maailma suurima varahaldaja tõi turule bitcoini fondi
Maailma suurim fondivalitseja BlackRock tõi turule bitcoini hinda järgiva fondi, mis on mõeldud USA institutsionaalsetele klientidele, vahendab Reuters BlackRocki koduleheküljel olevat uudist.
Maailma suurim fondivalitseja BlackRock tõi turule bitcoini hinda järgiva fondi, mis on mõeldud USA institutsionaalsetele klientidele, vahendab Reuters BlackRocki koduleheküljel olevat uudist.
Reaalajas börsiinfo
Liitu Äripäeva uudiskirjaga, mis toob sinuni iga päev olulised majandusuudised!
Edukat tippjuhti Tarmo Noopi kutsuti buldooseriks, aga see on nüüd minevik Lahkumisintervjuu!
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Eesti lahkub Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina koostööformaadist
Eesti otsustas edaspidi mitte osaleda Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina ehk 16+1 koostööformaadis, kirjutab välisministeerium pressiteates.
Eesti otsustas edaspidi mitte osaleda Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina ehk 16+1 koostööformaadis, kirjutab välisministeerium pressiteates.
Rahasadu! Graanul Investi omanikud võtsid kümneid miljoneid dividende "See oli osa tehingust"
Graanul Invest maksis läinud aastal dividendideks 45 miljonit eurot, kopsakas omanikutulu on Eesti ettevõtluses läbi aegade üks heldemaid.
Graanul Invest maksis läinud aastal dividendideks 45 miljonit eurot, kopsakas omanikutulu on Eesti ettevõtluses läbi aegade üks heldemaid.
Küpsised
Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.
- Luban kõik
- Ainult vajalikud
- Muudan eelistusi