Artikkel
  • Jaga lugu:

    Maru Ehitus: ehitussektorit ootavad ees suured väljakutsed teekonnal kliimaneutraalsuseni

    Ehitussektori ettevõtted konkureerivad täna vanadel väljakujunenud alustel: väiksema hinna ja ehitusaja pakkujatena. Eesmärk saavutatakse odavaimate standardlahenduste kaudu. See mudel aga ei soosi ei keskkonnamõjude analüüsi ega ka tulevikku suunatud innovaatiliste lahenduste välja töötamist. Üldiselt toetutakse ka levinud arvamusele, et kestlik ehitus suurendab ehituse maksumust ning tekitab lisaprobleeme. Näiteks ollakse kinni vanades lahendustes, mille tõttu tuleb teha rohkem selgitustööd.

    Meie proovikivi on tutvustada jätkusuutlike lahenduste olulisust ehitussektoris ning kummutada arvamust, et jätkusuutlikult ehitamine on ebamõistlikult kallim. Otsime vastuseid ja lahendusi küsimusele, kas kestlikumalt ehitamine saab olla tellija jaoks tulus, arvestades nii kokkuhoitud energiat kui ka keskkonnamärgistega kaasnevaid hüvesid. Aina enam näeme, kuidas rahvusvaheliselt tunnustatud sertifikaadid suurendavad vara likviidsust ja toovad kaasa paremad finantseerimistingimused.
    Maru Ehitus on üle 20 aasta tegutsenud aktiivselt ehitus- ja projekteerimisturul ning ettevõtte väärtuste hulka kuulub järjepidev süsteemne areng ning soositud on initsiatiiv teha projekte kestlikumalt ning leida meisterlikke ja nutikaid lahendusi. Ettevõtlikud särasilmad lõid 2020. aastal jätkusuutlikkuse töögrupi, kuhu on kaasatud inimesed erinevatest valdkondadest: ehitusplatsilt, projekteerimisest, eelarvestusest ning personali- ja halduse spetsialistid.
    Alguses eeldasime, et kõige suurem keskkonnajalajälg tekib ehitusprotsessis. Kiiresti selgus aga, et tähtsaim osa valikutest tehakse ära just eelnevas planeerimis- ja projekteerimisfaasis. Ehituse käigus toimub ehitusmaksumuse jälgimise põhjal materjalide jääkide pidev optimeerimine ning kulude kontroll ehk ehitusprotsess ise on materjalide kasutuse poolest täna juba võrdlemisi säästev. Projekteerimises tehtud valikud aga mõjutavad hoone energia tarbimist kogu hoone elukaare vältel ning ringmajanduslikud ja kestlikud lahendused pikendavad kasutatavate materjalide eluiga veelgi. Näiteks lahti monteeritavaid elemente on võimalik taaskasutada uue hoone ehitamisel või laiendamisel.
    Olime loomas Maru Ehituse projekteerimise osakonnale eraldi ettevõtet Norte OÜ. Teadsime algusest peale, et jätkusuutlikkus saab olema üks meie põhiväärtusi, ning kiirendamaks arengu protsessi, otsustasime liituda Rohetiigri Akadeemiaga. Meie eesmärk akadeemias oli seada oma tegevusele selge fookus ja luua suhteid sama teed käivate ettevõtetega, jagades omavahel kogemusi ja saadud õppetunde.
    Arenguprogrammis seadsime eesmärgiks esmalt teadvustada, kus peituvad hoonel peamised keskkonnamõjud, ning seejärel leida lahendused, kuidas neid vähendada. Lõppeesmärgina soovisime täiendada piisavalt enda teadmisi, et oskaksime teha kestlikumaid valikuid ning nõustada selles ka teisi.
    Oli selge, et ühte võluvitsa muudatuste sisse viimiseks ei ole ning ees on pikk teekond, et leida õiged lahendused. Esimesteks liikumissuundadeks arenguprogrammis valisime hoone olelusringi arvutamise, materjalide süsinikujalajälje põhise võrdlustabeli koostamise ning ringmajandust toetavate lahenduste väljatöötamise. Väga oluliseks pidasime ka saadud mõtete ja teadmiste kommunikeerimist nii ettevõttes sees kui ka väljapoole.
    Valisime pilootprojektiks projekteerimises oleva tootmishoone, millele koostasime olelusringi arvutuse. Seejärel töötasime välja alternatiivseid lahendusi ning hindasime nende mõju hoone süsinikujalajäljele ja ehitusmaksumusele. Hoone ekspluatatsiooni käigus kasutatav energia moodustas pilootprojektis kogu ehitise tekitatavast süsinikujalajäljest ligikaudu 55%. Üldiselt jääb hoonetel energiakasutusest tulenev süsinikuemissioon 50–70% vahele. Muutsime hoone välispiirdeid soojapidavamaks ja materjalivaliku keskkonnasäästlikumaks, sest soojustusmaterjali koguse suurendamine tõstab küll keskkonnamõju ehituse käigus, kuid vähendab ekspluatatsiooniaegset energia tarbimist. Arvutuste põhjal töötasime välja manuaali, kuhu on koondatud turul olevate enamkasutatavate ehitustoodete keskkonnamõju ja maksumus.
    Tänu Rohetiigri Akadeemiale on meil selgem nägemus sellest, milliseid lahendusi tulevikus eelistada, aga siia välja jõudmiseks pidime ületama mitu proovikivi. Esimene katsumus oli mitte kinni jääda oma algul seatud plaanidesse, vaid kiirelt kohaneda ning muuta selle järgi tegevuskava. Esialgu proovisime lähtuda tellijale mõeldud väärtuspakkumise koostamisest, aga peagi mõistsime, et peaksime tööd alustama detailide tasandil. Seetõttu muutsime töö käigus oma projekti sisu. Samuti vajasime projekti elluviimiseks eeldatust rohkem lähteinfot ning pidime tõdema, et alati ei saa toetuda oma kõhutundele – lahendused, mida eeldame kestlikumaks, ei pruugi seda olla. Näiteks mõned alternatiivid, mille abil proovisime hoone jalajälge vähendada, hoopis suurendasid seda.
    Kokkuvõtteks võib öelda, et siiani on olnud teekond kliimaneutraalse ettevõtte poole hariv, huvitav ja innovatiivne. Oleme ise saanud otsida kestlikumaid lahendusi, minnes ka pisimatesse detailidesse. Täna on meil fookuses oluliselt laiem teemade ring, kui me aasta tagasi arvasime: ringmajanduse põhimõtted, mikroplasti vähendamine, materjalide kestvuse suurendamine, energia tootmine ja kasutus, puidu osakaalu suurendamine, materjalide targem valik, komposiitmaterjalide vähendamine jne. Kogu rohepööret ei tee ära päeva, kuu ega aastaga, vaid see on pikk tee ning Rohetiigri Akadeemia andis meile selleks suurepärase stardi.
    Jaga lugu:
Infoturbe ekspert: identiteedivargusi on rohkem kui maailmas inimesi, teadlikkus peab tõusma
Tänavust infoturbeaastat iseloomustavad uued ründeviisid, kasvav identiteedivarguste arv, keerukamaks muutunud ründed ning digitaalse tarneahela riskid, kirjutab IT-ettevõtte Datafox infotrube juht Janar Randväli.
Tänavust infoturbeaastat iseloomustavad uued ründeviisid, kasvav identiteedivarguste arv, keerukamaks muutunud ründed ning digitaalse tarneahela riskid, kirjutab IT-ettevõtte Datafox infotrube juht Janar Randväli.
USA aktsiaturud alustasid juulit tõusuga
USA peamised aktsiaindeksid alustasid uut kuud positiivses meeleolus, tõustes üle protsendi eilsest sulgumistasemest kõrgemale.
USA peamised aktsiaindeksid alustasid uut kuud positiivses meeleolus, tõustes üle protsendi eilsest sulgumistasemest kõrgemale.
Uueks ehituse asekantsleriks saab Ivo Jaanisoo
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Liina Kersna jääb ametisse Valitsuses ei tohi alla 7 liikme
Peaminister Kaja Kallas otsustas haridusministri Liina Kersna tagasiastumispalvega oodata uue valitsuseni.
Peaminister Kaja Kallas otsustas haridusministri Liina Kersna tagasiastumispalvega oodata uue valitsuseni.
Haapsalu raudtee pikendamine liigub teadmata tulevikku
Lisaks Tallinna Haigla Euroopa Liidu taasterahastust eemaldamisele otsustas valitsus lõpetada ka Turba–Risti raudtee ehitamisele 34 miljoni euro mahus toetuse andmise.
Lisaks Tallinna Haigla Euroopa Liidu taasterahastust eemaldamisele otsustas valitsus lõpetada ka Turba–Risti raudtee ehitamisele 34 miljoni euro mahus toetuse andmise.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.