Jäta menüü vahele
Artikkel
Rohetiigri Akadeemia 2022
- Sisuturundus
- Rohetiigri Akadeemia
- 30. mai 2022 kell 7:18
Maru Ehitus: ehitussektorit ootavad ees suured väljakutsed teekonnal kliimaneutraalsuseni
Ehitussektori ettevõtted konkureerivad täna vanadel väljakujunenud alustel: väiksema hinna ja ehitusaja pakkujatena. Eesmärk saavutatakse odavaimate standardlahenduste kaudu. See mudel aga ei soosi ei keskkonnamõjude analüüsi ega ka tulevikku suunatud innovaatiliste lahenduste välja töötamist. Üldiselt toetutakse ka levinud arvamusele, et kestlik ehitus suurendab ehituse maksumust ning tekitab lisaprobleeme. Näiteks ollakse kinni vanades lahendustes, mille tõttu tuleb teha rohkem selgitustööd.
Meie proovikivi on tutvustada jätkusuutlike lahenduste olulisust ehitussektoris ning kummutada arvamust, et jätkusuutlikult ehitamine on ebamõistlikult kallim. Otsime vastuseid ja lahendusi küsimusele, kas kestlikumalt ehitamine saab olla tellija jaoks tulus, arvestades nii kokkuhoitud energiat kui ka keskkonnamärgistega kaasnevaid hüvesid. Aina enam näeme, kuidas rahvusvaheliselt tunnustatud sertifikaadid suurendavad vara likviidsust ja toovad kaasa paremad finantseerimistingimused.Maru Ehitus on üle 20 aasta tegutsenud aktiivselt ehitus- ja projekteerimisturul ning ettevõtte väärtuste hulka kuulub järjepidev süsteemne areng ning soositud on initsiatiiv teha projekte kestlikumalt ning leida meisterlikke ja nutikaid lahendusi. Ettevõtlikud särasilmad lõid 2020. aastal jätkusuutlikkuse töögrupi, kuhu on kaasatud inimesed erinevatest valdkondadest: ehitusplatsilt, projekteerimisest, eelarvestusest ning personali- ja halduse spetsialistid.Alguses eeldasime, et kõige suurem keskkonnajalajälg tekib ehitusprotsessis. Kiiresti selgus aga, et tähtsaim osa valikutest tehakse ära just eelnevas planeerimis- ja projekteerimisfaasis. Ehituse käigus toimub ehitusmaksumuse jälgimise põhjal materjalide jääkide pidev optimeerimine ning kulude kontroll ehk ehitusprotsess ise on materjalide kasutuse poolest täna juba võrdlemisi säästev. Projekteerimises tehtud valikud aga mõjutavad hoone energia tarbimist kogu hoone elukaare vältel ning ringmajanduslikud ja kestlikud lahendused pikendavad kasutatavate materjalide eluiga veelgi. Näiteks lahti monteeritavaid elemente on võimalik taaskasutada uue hoone ehitamisel või laiendamisel.Olime loomas Maru Ehituse projekteerimise osakonnale eraldi ettevõtet Norte OÜ. Teadsime algusest peale, et jätkusuutlikkus saab olema üks meie põhiväärtusi, ning kiirendamaks arengu protsessi, otsustasime liituda Rohetiigri Akadeemiaga. Meie eesmärk akadeemias oli seada oma tegevusele selge fookus ja luua suhteid sama teed käivate ettevõtetega, jagades omavahel kogemusi ja saadud õppetunde.Arenguprogrammis seadsime eesmärgiks esmalt teadvustada, kus peituvad hoonel peamised keskkonnamõjud, ning seejärel leida lahendused, kuidas neid vähendada. Lõppeesmärgina soovisime täiendada piisavalt enda teadmisi, et oskaksime teha kestlikumaid valikuid ning nõustada selles ka teisi.Oli selge, et ühte võluvitsa muudatuste sisse viimiseks ei ole ning ees on pikk teekond, et leida õiged lahendused. Esimesteks liikumissuundadeks arenguprogrammis valisime hoone olelusringi arvutamise, materjalide süsinikujalajälje põhise võrdlustabeli koostamise ning ringmajandust toetavate lahenduste väljatöötamise. Väga oluliseks pidasime ka saadud mõtete ja teadmiste kommunikeerimist nii ettevõttes sees kui ka väljapoole.Valisime pilootprojektiks projekteerimises oleva tootmishoone, millele koostasime olelusringi arvutuse. Seejärel töötasime välja alternatiivseid lahendusi ning hindasime nende mõju hoone süsinikujalajäljele ja ehitusmaksumusele. Hoone ekspluatatsiooni käigus kasutatav energia moodustas pilootprojektis kogu ehitise tekitatavast süsinikujalajäljest ligikaudu 55%. Üldiselt jääb hoonetel energiakasutusest tulenev süsinikuemissioon 50–70% vahele. Muutsime hoone välispiirdeid soojapidavamaks ja materjalivaliku keskkonnasäästlikumaks, sest soojustusmaterjali koguse suurendamine tõstab küll keskkonnamõju ehituse käigus, kuid vähendab ekspluatatsiooniaegset energia tarbimist. Arvutuste põhjal töötasime välja manuaali, kuhu on koondatud turul olevate enamkasutatavate ehitustoodete keskkonnamõju ja maksumus.Tänu Rohetiigri Akadeemiale on meil selgem nägemus sellest, milliseid lahendusi tulevikus eelistada, aga siia välja jõudmiseks pidime ületama mitu proovikivi. Esimene katsumus oli mitte kinni jääda oma algul seatud plaanidesse, vaid kiirelt kohaneda ning muuta selle järgi tegevuskava. Esialgu proovisime lähtuda tellijale mõeldud väärtuspakkumise koostamisest, aga peagi mõistsime, et peaksime tööd alustama detailide tasandil. Seetõttu muutsime töö käigus oma projekti sisu. Samuti vajasime projekti elluviimiseks eeldatust rohkem lähteinfot ning pidime tõdema, et alati ei saa toetuda oma kõhutundele – lahendused, mida eeldame kestlikumaks, ei pruugi seda olla. Näiteks mõned alternatiivid, mille abil proovisime hoone jalajälge vähendada, hoopis suurendasid seda.Kokkuvõtteks võib öelda, et siiani on olnud teekond kliimaneutraalse ettevõtte poole hariv, huvitav ja innovatiivne. Oleme ise saanud otsida kestlikumaid lahendusi, minnes ka pisimatesse detailidesse. Täna on meil fookuses oluliselt laiem teemade ring, kui me aasta tagasi arvasime: ringmajanduse põhimõtted, mikroplasti vähendamine, materjalide kestvuse suurendamine, energia tootmine ja kasutus, puidu osakaalu suurendamine, materjalide targem valik, komposiitmaterjalide vähendamine jne. Kogu rohepööret ei tee ära päeva, kuu ega aastaga, vaid see on pikk tee ning Rohetiigri Akadeemia andis meile selleks suurepärase stardi.Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Artiklid
- Rohepööre pole mingi megaprojekt, vaid lihtne hoiakute muutus
- Barrus: start jätkusuutlikule tegutsemisele tootmisettevõttes
- Maru Ehitus: ehitussektorit ootavad ees suured väljakutsed teekonnal kliimaneutraalsuseni
- Kliendid ootavad, et jätkusuutlikkus oleks ürituste puhul standardhügieen
- Kuidas SK ID Solutions liitus Rohetiigri programmiga ja mis sellest siis sai
- Kas kolme põrsakese muinasjutt on aegunud?
- Roheteemad vajavad strateegilist kommunikatsiooni
- Thermory: Rohetiigri Akadeemia andis struktuuri ja tööriistad strateegia elluviimiseks
- Andres Veske: varsti on loodusega tasakaalus majandustegevus konkurentsis püsimise eeldus
- Rohepöörde algatamise õppetunnid riigikantseleis
Madis Aben: võimalik, et Eesti majandusel ei lähe siiski nii kehvasti
Võib arvata, et mustale statistikale vaatamata läheb Eesti majandusel keerulise aja kohta siiski suhteliselt hästi ning meie pika eduloo alused pole lõplikult kadunud, kirjutab rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben ministeeriumi blogis.
Võib arvata, et mustale statistikale vaatamata läheb Eesti majandusel keerulise aja kohta siiski suhteliselt hästi ning meie pika eduloo alused pole lõplikult kadunud, kirjutab rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben ministeeriumi blogis.
TOP 100
Eesti kõige edukamad ettevõtted
Olulisemad lood
- Uudised
- Marge Ugezene
- 5. detsember kell 11:00
- Uudised
- Koit Brinkmann
- 5. detsember kell 14:00
- Uudised
- Aleksei Šiškin
- Jaroslav Tavgen
- 4. detsember kell 15:00
- Uudised
- Kristjan Kurg
- 29. november kell 6:00
- Uudised
- Kristel Härma
- 1. detsember kell 17:00
- Uudised
- Mari Mets
- 1. detsember kell 10:42
- Uudised
- Eliisa Matsalu
- 30. november kell 6:00
- Saated
- Igor Rõtov
- 29. november kell 12:27
- TOP
- Pille Ivask
- 28. november kell 15:50
- Uudised
- Janno Riispapp
- 27. november kell 15:55
- Arvamused
- Jane Suu
- 27. november kell 13:15
- SUUR TOP
- Jane Suu
- Anu Jõgi
- 23. november kell 20:28
- TOP
- Gerli Ramler, Äripäeva kaasautor
- Jane Suu
- Tõnu Tramm
- 27. november kell 14:10
- TOP
- Toomas Kelt, Jane Suu
- 26. november kell 15:26
- TOP
- Jane Suu
- Anu Jõgi
- 23. november kell 20:29
- TOP
- Jane Suu
- Anu Jõgi
- 23. november kell 20:30
- Sisuturundus
- LHV
- 23. november kell 6:00
- Uudised
- Stiine Reintam
- Kristjan Kurg
- 16. november kell 15:58
- TOP
- Jane Suu
- Teeli Remmelg
- 18. november kell 4:00
- Uudised
- Rivo Sarapik
- 19. november kell 12:00
- TOP
- Siim Sultson
- Jane Suu
- Ken Rohelaan
- 3. november kell 11:00
- TOP
- Sigrid Hiis
- 21. oktoober kell 12:00
- TOP
- Sigrid Hiis
- 8. oktoober kell 15:10
- TOP
- Indrek Kald
- 29. oktoober kell 4:00
Kui fännad EfTENit, siis see lugu on sulle
Börsil kaubeldav kinnisvarafond ehk REIT (inglise keeles real estate investment trust) annab hea võimaluse investeerida kinnisvarasse hoopis teistsugustel tingimustel võrreldes tavapärase kinnisvarainvesteeringuga. Iga kinnisvarafond või börsil kaubeldav kinnisvaraettevõte ei ole aga veel REIT.
Börsil kaubeldav kinnisvarafond ehk REIT (inglise keeles real estate investment trust) annab hea võimaluse investeerida kinnisvarasse hoopis teistsugustel tingimustel võrreldes tavapärase kinnisvarainvesteeringuga. Iga kinnisvarafond või börsil kaubeldav kinnisvaraettevõte ei ole aga veel REIT.
Reaalajas börsiinfo
Kristi Hõrrak: kuidas aitab ChatGPT siinset väikeettevõtjat? Aeg teha vahekokkuvõte
Aasta aega ettevõtjate jaoks saadaval olnud ChatGPT kohta saab praeguseks nentida, et kuigi see ei hakka eestikeelses äris lähiajal töötajaid asendama, võimaldab see tööviljakust ja müügitempot oluliselt tõsta ning on seega oluline abivahend majanduskriisist läbitulekuks, kirjutab Finora Panga juhatuse liige Kristi Hõrrak.
Aasta aega ettevõtjate jaoks saadaval olnud ChatGPT kohta saab praeguseks nentida, et kuigi see ei hakka eestikeelses äris lähiajal töötajaid asendama, võimaldab see tööviljakust ja müügitempot oluliselt tõsta ning on seega oluline abivahend majanduskriisist läbitulekuks, kirjutab Finora Panga juhatuse liige Kristi Hõrrak.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
VIDEO: kuidas karjääri tipus olles uuesti nullist alustada
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Nädala lood: probleemid uusarendustega levivad nii Tallinnas kui ka Tartus
Selle nädala olulisemate lugude hulka jõudsid nii uusarenduste probleemid suuremates linnades, börsifirma Elmo Rent konflikt üürileandjaga kui ka mitme tippjuhi vahetus sobimatu koostöö tõttu.
Selle nädala olulisemate lugude hulka jõudsid nii uusarenduste probleemid suuremates linnades, börsifirma Elmo Rent konflikt üürileandjaga kui ka mitme tippjuhi vahetus sobimatu koostöö tõttu.
Virumaa variseb. Maa vajub, majad pragunevad ja ehitada ei kannata
Pool sajandit vanad põlevkivikaevandused Ida-Virumaal varisevad: põldudele ja metsadesse tekivad üha suured varinguaugud, Jõhvi on hädas ehituskõlbliku maa leidmisega ning Kohtla-Järvel kortermajad pragunevad.
Pool sajandit vanad põlevkivikaevandused Ida-Virumaal varisevad: põldudele ja metsadesse tekivad üha suured varinguaugud, Jõhvi on hädas ehituskõlbliku maa leidmisega ning Kohtla-Järvel kortermajad pragunevad.
Automüügis läks november tempokalt
Kui eelmise aasta novembris tabas automüüki langus, siis see aasta on teistsugune: automüük on eelmistest kuudest tegusam.
Kui eelmise aasta novembris tabas automüüki langus, siis see aasta on teistsugune: automüük on eelmistest kuudest tegusam.
Sportland suurendas müüki, aga kaotas pea 30% kasumist Palk kasvas üle 15%
Spordi- ja vaba aja kaupade müügile keskenduv Sportland Grupp suurendas viimasel majandusaastal müügitulu 18 protsenti, aga puhaskasum kahanes ligi 30 protsenti.
Spordi- ja vaba aja kaupade müügile keskenduv Sportland Grupp suurendas viimasel majandusaastal müügitulu 18 protsenti, aga puhaskasum kahanes ligi 30 protsenti.
Riigikogu võttis vastu järgmise aasta eelarve
Riigikogu võttis täiendaval istungil vastu valitsuse usaldusküsimusega seotud 2024. aasta riigieelarve seaduse, mille tulude maht on 16,8 miljardit ja kulude maht 17,7 miljardit eurot.
Riigikogu võttis täiendaval istungil vastu valitsuse usaldusküsimusega seotud 2024. aasta riigieelarve seaduse, mille tulude maht on 16,8 miljardit ja kulude maht 17,7 miljardit eurot.
Küpsised
Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.
- Luban kõik
- Ainult vajalikud
- Muudan eelistusi