Kas mitusada investorit peaks mures olema? “Juba muretsevad,” lausus ajakirjanik Koit Brinkmann. “Läbipaistvus peaks olema esimene tingimus, kui kaasad investorite raha.”
Rahandusminister Annely Akkermanni asutatud Kihnu saare sihtasutus on ennast kümme aastat turgutanud piletituluga, mis tuleb riigilt konkursita saadud tuletornist. Kuigi lepingud peaks kõigil olema sarnased, ei oska teised tuletornide haldajad enda dokumentidest sellist privileegi välja lugeda.
Timber.ee oksjonikeskkonna kaudu raieõiguse müünud perel tuli lõpuks metsafirmale Mapomets pea kogu raha tagasi maksta, summale lisandusid veel viivised, oma ja vastaspoole advokaadikulud ning kohtutäituritasud.
„Palun mind mõista, mul on vaja praegu tegeleda enda kaitsmisega,“ ütleb kelmusele kaasa aitamises kahtlustuse saanud politseidirektor Elmar Vaher, kelle valitsus täna ametist tagandas. Tema nägemusel ei ole ta midagi valesti teinud.
Ehkki ehitussektorit kirjeldatakse sageli kui majanduse vereringet, mille kaudu liiguvad nii investeeringud, tööjõud kui ka areng, siis välismõju survestab kõike üha enam. Viimased aastad on toonud küll teatud stabiilsuse, ent maailmas valitsevad pinged ja ja logistikariskid – näiteks pidevalt muutuv olukord Hormuusi väinas – mõjutavad ka Eesti ehitusturgu. Kuidas ja kui palju aga päriselt?