Haridusekspert ja insener: kõrgtehnoloogline tööstus peab olema riigi järgmine prioriteet

„Olen nõus Eesti Teaduste Akadeemia uue presidendi Mart Saarmaga, kes on öelnud, et me oleme käpuli, sest meil ei ole kõrgtehnoloogilist tööstust. Põhjus, miks meil seda ei ole, on see, et 30 aastat tagasi unustati ära, et ilma inseneeriata pole rikkust,“ sõnab Hendrik Voll, kes on Taltechi õppeprorektor.

Voll lisas, et kui riigi esimesel kahekümnel aastal oli prioriteediks avaliku halduse ja õigussüsteemi arendamine, mis on noore riigi puhul loomulik, siis seejärel hakati eelisarendama IT-sektorit.

„Nüüd saab IT-programm ka jätku, mis on tore, aga kindlasti peaks järgmisena olema riiklik prioriteet suunatud kõrgtehnoloogilise tööstuse väljaarendmiseks ja see saab alguse ülikoolist,“ märkis Voll.

Inseneriakadeemia arendusjuht Triin Ploompuu ütles, et Eesti tööstus on pikalt olnud raskes positsioonis, sest insenere ei tule piisavalt peale. „Selleks, et majandus saaks uue hoo, on meil vaja uut järelkasvu tehnoloogia valdkonnas – et arendada uusi tooteid, teenuseid, idufirmasid. Tõenäosus, et need tulevad just tehnoloogia valdkonnast, on väga suur,“ märkis ta.

Veel lisas Ploompuu, et insenere napib üle kogu maailma ning ka Eesti talendid liiguvad sageli välismaale. „Kes on mõne konkreetse valdkonna põhjalikult selgeks õppinud, sellele on terve maailm avatud,“ tõi ta esile väljakutse, millega Eesti majandus silmitsi seisab.

Saates käsitleme inseneeria arenguga seotud olulisemaid probleeme ja väljakutseid. Räägime järelkasvust, ülikoolidest väljalangemisest ning arutleme, kuidas inseneeriat paremini toetada.

Saatejuht on Harro Puusild.