Kaitsetööstur: Eesti peab väga valima, kellega asju ajab
Eesti kulutab peagi 2 miljardit eurot aastas kaitsevõime parandamiseks. Kuid sõdima ei hakka mitte eurod, vaid relvad. Nende kättesaamine ei pruugi aga olla lihtne isegi siis, kui raha on olemas.
Vastupidiselt ettekujutusele, et Euroopa on Ameerika Ühendriikideta abitu, toodavad isegi Eesti lähinaabrite – Soome, Rootsi ja Läti – tehased tervet arsenali alates vintpüssidest ja laskemoonast kuni soomukite ja lennukiteni välja.
Lasnamäe tööstusala võiks saada Eesti kaitsetööstuse keskuseks, kus kohtuvad tipptasemel inseneriteadus, digitaliseeritud tootmine ja rahvusvaheline koostöö, kirjutab Tallinna abilinnapea Pärtel-Peeter Pere (Reformierakond).
Bloomberg Intelligence’i analüüs näitab, et NATOsse kuuluvatel Euroopa riikidel või kuluda enam kui kümme aastat, et tagasi pöörata pikalt kestnud kaitsevaldkonna alarahastamine ja oma sõjalist jõudu hoopis tugevdada.
Eesti investorid märkisid üle kolmandiku võlakirjadest
Preses Nama Kvartālsi arendaja AS PN Project kaasas oma viimase tagatud võlakirjapakkumisega 3,5 miljonit eurot, ületades algse eesmärgi poole miljoni euroga. Kokku emiteeriti 3384 uut võlakirja, millest üle kolmandik märgiti Eesti investorite poolt.