Tootmisjääke tuleks Eestis paremini kasutada, kuid sellel on kolm suurt pidurit

Carolin Aas Eesti Rohetehnoloogia Liidust tõi välja, et Eesti on toorainete väärindamises pigem maha jäänud. "Me oleme jõudnud olukorda, kus me ei ole enam odava allhanke maa, aga samas meie väärtusloome ei ole ka veel väga kõrge. Euroopa riigid väärindavad keskmiselt statistika järgi 2,7 korda efektiivsemalt tooraineid," sõnastas Aas probleemi.

Ragn-Sellsi tütarfirma R‑S OSA Service juhatuse liige Alar Saluste leiab, et kõigepealt on meil vaja ühiskondlikku diskussiooni selle üle, kas me tahame oma tööstust kahekordistada. Kui me seda ei taha, siis tuleb mõelda, kust me saame raha, et osta miine, droone ja rakette, mis tagavad meie enda kaitse.

"Tööstuse rajamine on kahe teraga mõõk – iga uue asja rajamisel on alati mõju ja sellega peab arvestama, selle hindamine on väga keeruline. Me peame alustama kaardistamisest – kes mida toodab, kes mida vajab – ja siis sealt edasi vaatama, mida meil on mõtet toota. Lõpuks on tööstuse taga töökohad, majandus ja kindlustunne," selgitas Saluste.

Saates "Cleantech" tuleb juttu tööstussümbioosist. Mis see on, kuhu me peaksime tööstusparke ehitama ja miks torud on paremad kui teed, räägivad Ragn-Sellsi gruppi kuuluva R‑S OSA Service’i juhatuse liige Alar Saluste ja Carolin Aas Eesti Rohetehnoloogia Liidust.

Kuidas me oma tooraineid paremini väärindada saame ning kuhu teha tööstusparke, saab pikemalt kuulata juba saatest.

Saadet juhib Mart Valner.