Hulljulgus ja rumaluse trotsimine lennutasid loovagentuuri reklaaminduse tippu

Tank loodi üheksakümnendatel ehk ajal, mil värskelt taasiseseisvunud Eestis valitses teatav kaos. Seevastu reklaamimaailm õitses täies vabaduses ja hulljulgete ning teisitimõtlevate noorte looming sellega ühes. Disainiga hakkas Joel Volkov tegelema ülikooli teisel kursusel, kuna noore arhitektuuritudengina polnud tal ühel hetkel raha isegi toidu ostmiseks. "Käisin koolis, töötasin kolmes kohas, magasin ööpäevas neli tundi maksimaalselt, kuniks ühel hetkel hakkasin mõtlema, et kellele ma seda teen," meenutab Volkov. Seepeale asutataski ta koos teiste noorte ja üliõpilastega Tanki, mida Volkov iseloomustab kui indie-ettevõtet, kus rumalust ei sallita.

Ettevõtte algusperiood oli Volkovi sõnul puhas juhus ja katse-eksituse-meetod. "Mingi hetk tuli minul ja äripartner Jaanus Tammel kaval plaan minna Aafrikasse seiklema ja maju ehitama. Põgenesime lausa ära ja sattusime illegaalse piiriületamise eest vangi, kuna meil ei olnud viisat, misjärel saadeti meid Eestisse tagasi," jagab Volkov värvikat mälestust ja lisab, et võib-olla oligi see üks põhjus, miks Tank oma tegevust jätkas ja edu saavutas.

Rääkides Eesti reklaaminduse murekohtadest, toob Volkov välja, et tunneb puudust selgest kommunikatsioonist. "Ettevõtjad ei suuda väljendada korrektselt, mida nad kavatsevad teha, mida teevad ja miks, ning kuhu nad liiguvad," räägib Volkov. Paraku ei ütle ümmargune jutt midagi nendele ettevõtetele, kes tahaksid just nende ettevõtjatega koostööd teha. Volkov leiab, et ettevõtted võiksid olla palju avatumad erinevaks koostööks teiste ettevõtetega.

Avatust soovitab Volkov ka valitsusele. "Valitsejad võiksid kutsuda inimesi rohkem kaasa mõtlema, abistama. Kui mõni ettevõte tahab minna eksporti tegema, võiks valitsus neid kutsuda enda punti, lüüa käed, üheskoos arutada ja innovatsiooni teha," räägib Volkov. Tema meelest on salatsemist ja kapseldumist Eesti ettevõtluses liiga palju ning suhtlemist liiga vähe.

Lisaks tunneb Volkov muret väärtuspõhise juhtimise kadumise pärast. Ta toob välja, et reklaamindus on omal kombel polariseerunud – matemaatiline-ratsionaalne pool ehk meedia ja lüüriline-irratsionaalne pool ehk looming. Nendes kahes domineerib Volkovi sõnul hetkel meedia, mistõttu räägitakse pidevalt numbritest ja efektiivistamisest. Sealjuures on väärtuspõhine juhtimine jäänud aga tagaplaanile. Rasketel aegadel tuleks aga numbrite asemel vaadata otsa hoopis loomingule ja lasta loovusel lennata, et keeruline olukord päriselt muutuda saaks.

Volkov lükkab ümber väite, et looming saabub "puhanguna". "See on naiivne ettekujutus. Looming on treening. Loovus on see, et vaatad midagi, mida teised näevad, aga sina näed selles hoopis midagi muud," selgitab Volkov ja ütleb, et kui looming käib "puhanguna", siis ei ole loomeinimese puhul tegu professionaaliga. Loovus on miski, mida peab pidevalt harjutama, töös hoidma, sest vastasel juhul võib inimene manduda.

"Tähtis on see, et oskaksime hinnata talente, märgata ja hoida neid ning pakkuda neile vajalikke ressursse, et ei jääks mõtet, justkui nälgiv kunstnik on kõige andekam," toob Volkov välja. Kunst ja looming pääsevad mõjule alles siis, kui neil on ruumi areneda, ja selleks on vaja rahalist toetust. leiab ta. Reklaaminduses on aga raha väga oluline, sest odav looming jääb Volkovi sõnul kohe vaatajale silma.

Mis on aga Volkovi unistus seoses Tankiga? "Minu unistus on see, et Tank ei sureks koos minuga," vastab loovjuht. Ta ütleb, et kõige rohkem on vaja noori talente, ja väljendab lootust, et noored valiksid oma elualaks loometegevuse ning leiaksid tee ka reklaamivaldkonda.

Kuidas aga Tank oma kiire edu ja kasvu saavutas? Mil moel on loovagentuuris tööd efektiivistatud? Saates "Kiired ja vihased" kuuleme, milline on olnud Tanki areng 30 tegevusaasta jooksul. Lisaks arutleme reklaamide tegemisega seotud vabaduse üle.

Saadet juhib Julia Laidvee.