Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Evari Ehitus selgitab: miks vajab enamik Eesti hooneid energiatõhususe parendamist?

    Kevadel on viimane aeg mõelda katuse remondi, renoveerimise ja rekonstrueerimise peale, kuid mida selle juures silmas pidada, annab nõu üle 25 aasta katuste ehitamisega tegelenud OÜ Evari Ehitus www.evari.ee juht Rein Kala.

    Enne Eesti taasiseseisvumist ehitatud lamekatuste elueaks võib Kala sõnul pidada 15-25 aastat. Suur osa Eesti elamufondi kuuluvaid kortereid ehitati aastatel 1960 kuni 1990, kuid lamekatuste massiline renoveerimine toimus 90ndate teisel poolel ja selle sajandi alguses, kui kümnendid tagasi ehitatud katused ei pidanud enam niiskust kinni ja hakkasid vett läbi laskma.
     
    Enne Eesti Vabariigi taasiseseisvumist ehitatud lamekatused
    „Kuna ühistutel või kinnisvara omanikel raha nappis, telliti lamekatusetöödel põhiliselt ainult ühekihilise katusekatte paigaldamine. Harvemini telliti katuseremont koos lisasoojustuse lisamisega. Sajandivahetusel kehtinud ehitusnormide järgi vajas enamik varem ehitatud katuseid umbes 10 cm paksust lisasoojustust,“ ütleb Kala.
    Lamekatuste ehitamise tehnoloogia läbis täieliku muutuse 90ndate alguses, kui senise ehituspapi baasil toodetud ruberoidi asemel võeti kasutusele polüester- või klaaskiud-tugikangal toodetud SBS- või APP-bituumenrullmaterjalid. „Lamekatustelt kadusid suured köetavad bituumenkatlad ja katuse bituumenrullmaterjale hakati paigaldama gaasipõletitega,“ lisab Kala, et hiljem lisandusid ka PVC-plastrullmaterjalidest katusekatted, mille kattekihi omavaheliseks ühendamiseks kasutatakse kuumaõhufööne. Kasutatavad soojustusmaterjalid muutusid efektiivsemaks, mistõttu sõltus katusetööde tegemine vähem ilmast – töid sai hakata tegema aastaringselt. Uue tehnoloogia abil saadigi enamik vanu lamekatuseid käesoleva sajandi alguseks vettpidavaks.
    Euroopa Liidu direktiiv kohustab muutusteks
    Ajapikku muutus hoonete kütmine aga kallimaks – küttekraane keerati kinni, vahetati tuult ja sooja läbilaskvad aknad, topiti kinni ventilatsiooniavad. „Selle tulemusena hakkasid eriti hoonete ülemiste korruste otsmised toad ja ruumid nurkadest hallitama. Ruumide sisekliima halvenes. Nähtavale tulid hoonetel esinevad külmasillad ehk kohad hoone piirdes, kus piirde soojustus ei olnud piisav või ei olnud soojustus korralikult paigaldatud,“ selgitab Kala.
    Lamekatuste remont, renoveerimine sajandivahetusel
    Selle sajandi teisel kümnendil on kogu Euroopas saanud märksõnaks hoonete energiatõhusus. Euroopa Liidu direktiivist tulenevalt on liikmesriigid kohustatud nii uute kui ka oluliselt rekonstrueeritavate hoonete puhul järgima vastavaid nõudeid. Alates 2021. aasta jaanuarist peavad kõik uusehitised olema liginullenergiahooned*. Samu nõudeid peavad juba pärast 31. detsembrit 2018 täitma uusehitised, mida kasutavad ja omavad riigiasutused.
    Direktiivi punktidest lähtuvalt vajab enamik Eesti hooneid energiatõhususe parendamist, kuna vanad hooned on tänapäevases mõttes soojustamata ja ventilatsioonita.
    Kvaliteetselt ehitatud lamekatus on pikaealine
    Kala sõnul on Eestis üle 24 000 kolme või enama korteriga elamut, mille keskmine energiakulu aastas on 250 kWh. Eesmärk oleks jõuda aga tasemeni 150 kWh aastas. Büroohooned ja koolimajad peaks pärast renoveerimist jõudma energiakulu tasemini 130 kuni 150 kWh aastas. Kaubandus-, teenindus-, tööstus-, laohoonete energiatarbest moodustab suurema osa elekter ja ventilatsioon – energiatõhususe parendamise võimalused ja vajadus sõltuvad seega hoone ehitusaastast ja sellest tulenevalt hoone ehituslikest lahendustest.
    Eraomandisse kuulub 96 protsenti Eesti elamufondist, mistõttu on suurimaks soojustamise takistuseks rahapuudus, kuigi soojuse ja energia hinna tõus sunnib siiski rekonstrueerimisele mõtlema. Seetõttu on viimastel aastatel tõhusalt kasutatud rekonstrueerimistoetusi.
    Olenevalt hoone seisundist, rahastamisvõimalustest võib hooneid remontida, renoveerida, rekonstrueerida väga erinevas mahus
    välispiirete remont, renoveerimine, rekonstrueerimine: katus, seinad, vundament;kütte- ja ventilatsioonisüsteemi rekonstrueerimine;veevarustuse ja kanalisatsiooni rekonstrueerimine.
    „Lamekatuste remondi, renoveerimise või rekonstrueerimise käigus tehtavad tööd võivad olla väga erinevad, sõltuvad katuse olukorrast, tellija soovidest ja võimalustest. Enne tööde tegemist on mõttekas planeeritavad tööd hoolikalt läbi mõelda, vajadusel kasutada tehnilist konsultanti, tellida tööde tegemiseks ehitusprojekt või viia läbi ehitushange,“ loetleb Kala.
    Põhilised tööd lamekatuste remondil, renoveerimisel, rekonstrueerimisel võivad olla:
    olemasoleva katuse korrastamine;olemasoleva katuse karniiside, parapettide, korstnate, katuseluukide, katuseakende, remont ja vajadusel ümber ehitamine, välja vahetamine;vihmavee äravoolukaevude, rennide, torude korrastamine või välja vahetamine;katuse- ehk turvapollarite, turvatrosside paigaldamine – kasvav trend;katuse täiendav soojustamine, katusekallete parandamine;katusetuulutuse ehitamine;ääreplekkide paigaldamine;kahekihilise rullmaterjalist katusekatte paigaldamine;piksekaitse ja maanduskontuuri paigaldamine.
    Lamekatused on rekonstrueeritud selle sajandi teisel kümnendil
    Katuste eluiga sõltub katuse asukohast, katuse otstarbest, hooldusest, materjalist, lahendustest ning paigaldusest. „Alati on odavam teha töö üks kord ja korralikult, kui mitu korda ja uuesti ja jälle uuesti. On soovitatav kasutada kvaliteetseid materjale, korralikke lahendusi, paigaldusel oma ala asjatundjaid. Korralikult projekteeritud, kvaliteetselt ehitatud lamekatus on pikaealine, kergesti hooldatav ning tagab hoone konstruktsioonide säilimise pikkade aastate vältel,“ lõpetab Kala ja lisab, et enamikul juhtudel on lamekatus suurte katuste ainulahenduseks.
    * liginullenergiahoone – parima võimaliku ehituspraktika kohaselt energiatõhusus- ja taastuvenergiatehnoloogiate lahendustega tehniliselt mõistlikult ehitatud hoone, energiatõhusarv on suurem kui 0 kWh/(m2/a), kuid mitte suurem kui järgnevalt kirjeldatud piirväärtused: väikeelamud 50, korterelamud 100, büroohooned ka raamatukogud 100, ärihooned 130, avalikud hooned 120, kaubandushooned ja terminalid 130, haridus- ja teadushooned 90, koolieelsed lasteasutused 100, tervishoiuasutused 220.
    Allikas: Vabariigi Valitsuse Määrus. Energiatõhususe miinimumnõuded, 13.06.2012.
     
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Bercman hakkab Tallinna börsilt järjekordselt raha kaasama 20% uutest aktsiatest märgib juhatus
Tallinna alternatiivbörsil noteeritud Eesti tehnoloogiaettevõtte Bercman Technologies tahab kaasata börsilt kuni 630 000 eurot.
Tallinna alternatiivbörsil noteeritud Eesti tehnoloogiaettevõtte Bercman Technologies tahab kaasata börsilt kuni 630 000 eurot.
Tõnu Mertsina: kõrged energiakulud ja elukalliduse kasv vähendavad nõudlust
Kui varem oli euroala peamine mure häired tarneahelates, siis juba mõnda aega on selleks kõrged energiakulud ja elukalliduse kasv, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Kui varem oli euroala peamine mure häired tarneahelates, siis juba mõnda aega on selleks kõrged energiakulud ja elukalliduse kasv, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Föderaalreservi president: majanduslanguseni tuleb käia veel märkimisväärne tee
USA Föderaalreserv ei ole veel tõstnud intressimäärasid tasemele, mis piirab majanduskasvu ja karmistamisel on veel märkimisväärne tee käia, ütles New Yorgi Föderaalreservi president John Williams.
USA Föderaalreserv ei ole veel tõstnud intressimäärasid tasemele, mis piirab majanduskasvu ja karmistamisel on veel märkimisväärne tee käia, ütles New Yorgi Föderaalreservi president John Williams.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
LinkedIni ekspert juhtidele: tehke rohkem kisa ja kära, hoiate raha kokku
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
USA tänavune julgeolekuabi Eestile tõusis 140,5 miljoni dollarini
Ameerika Ühendriikide Kongress võttis eelmisel nädalal vastu eelarve lisapaketi, mis muuhulgas näeb ette 2022. aastal Eestile suunatud julgeolekuabi suurenemist 140,5 miljoni dollarini.
Ameerika Ühendriikide Kongress võttis eelmisel nädalal vastu eelarve lisapaketi, mis muuhulgas näeb ette 2022. aastal Eestile suunatud julgeolekuabi suurenemist 140,5 miljoni dollarini.

Olulisemad lood

Lõuna-Eesti hotellifirma omanik: toetustega on mindud üle piiri
Praeguses energiakriisis kasvatab riigipoolne toetussüsteem abituid inimesi, usub Võrus Kubja hotell-loodusspaad majandav Aigar Pindmaa.
Praeguses energiakriisis kasvatab riigipoolne toetussüsteem abituid inimesi, usub Võrus Kubja hotell-loodusspaad majandav Aigar Pindmaa.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.