Arendustöötaja annab ettevõttele lennukuse

Nimelt läbis ta aastatel 2010–2014 DoRa programmi toel ettevõtlusdoktorantuuri. Ettevõte nägi oma toonase kasvusuunana koostootmisjaamade arendamist. Ettevõtlusdoktorantuur lasi Uuemaal teemaga süvitsi minna ja TTÜ teadlaste juhendamisel selgitada välja koostootmisjaama töö optimeerimise võimalused.

„Meil polnud varem sellisel tasemel teadmist ning selle hankimine olnuks Priidu teadustööta palju keerulisem. Otsustasime usaldada noort inseneri, rakendasime saadud teadmised ellu ning tulemus tasus end ära, sest tänaseks on koostootmisjaamad valmis ja töötavad,“ võttis Uuemaa doktoritöö ettevõttepoolne juhendaja Jaano Haidla protsessi lühidalt kokku.

Graanul Investis puudus enne Uuemaa doktorantuuri eraldi arendustöötaja. Pärast õpingute lõppu on sellest saanud tema roll ning teadus- ja arendustegevus on muutunud ettevõtte igapäevatöö osaks. „Meil on nüüd osakond, mille ülesanne on vaadata pikalt ette, otsida teadusasutuste seast koostööpartnereid ning arendada nendega koos tooteid, mis võiks saada ettevõtte põhitegevuse osaks näiteks viie aasta pärast,“ selgitas Uuemaa.

Graanul Investi teaduspartnerid on Tallinna Tehnikaülikool ja Eesti Maaülikool.

Teadus- ja arendustöötajad vahetusse

Eesti biotehnoloogiaettevõte Protobios OÜ leidis koostööpartnerite võrgustiku Hollandist, Soomest, Belgiast ja Hispaaniast, kasutades ELi 7. raamprogrammi teadustöötajate vahetuse toetusskeemi IAPP. „Projekt AiroPico uurib sooleviirusi ja külmetusi põhjustavaid pikornaviirusi. See pakkus huvi, sest meil on arendatud tehnoloogia verest immuunvastuste kirjeldamiseks. Samuti oli ahvatlev arendada koostööd valdkonnas tunnustatud ettevõtete ja teadusasutustega,“ rääkis Palm.

Programmi käigus toimunud teadustöötajate vahetuse tulemusena tuli Protobiosesse järeldoktorandina 18 kuuks tööle Helsingi ülikooli noor teadlane. Protobiose spetsialistid said aga liikuda Helsingi ülikooli, Amsterdami Meditsiini Keskusesse ja Leuveni ülikooli Belgias.

„Vahetus avardas ettevõtte koostöövõrgustikku, tekitas ligipääsu uuele oskusteabele ja infrastruktuurile. Vahetuses käinud inimesed on omandanud uusi oskusi,“ oli Palm rahul. Projektis osalemine andis ettevõttele innustust koostada ise juhtpartnerina taotlus Horisont 2020 RISE programmi.

Ericsson: edu võti on pidev ja süsteemne koostöö

Kadri Kosk, Ericssoni sisekommunikatsiooni spetsialist

Ettevõtete ja ülikoolide koostöö muutub nii Eestis kui ka mujal maailmas üha olulisemaks. See võimaldab näha ja uurida ettevõtetele olulisi probleeme-kitsaskohti ning neid üheskoos tõhusalt lahendada. Koostöötahe peaks kindlasti olema mõlemapoolne ning poolte huvid ja eesmärgid tuleks võimalikult täpselt kaardistada, tagamaks pikaajaline kõigile osapooltele kasumlik tulemus. Edu võti on pidev ja süsteemne tegevus.

Ericsson väärtustab kõrgelt koostööd Tallinna Tehnikaülikooliga. Ericssonile on selles suurim väärtus osaleda tööjõu järelkasvu planeerimises ja panustada sellega ettevõtte talendijuhtimise strateegiasse.

Otsetee tulevase töötajani

Tööandjana on meile oluline olla nähtav ja kättesaadav oma potentsiaalsetele tulevastele töötajatele. Soovime kaasata tudengeid ettevõtte tegevustesse ning jagada võimalust kasutada uudseimat ja põnevaimat tehnoloogiat, mis pakub TTÜ tudengitele praktilisi oskusi, millega tööjõuturul silma paista.

Koostöö käigus viivad Ericssoni töötajad ülikoolis läbi külalisloenguid, jagades praktilisi teadmisi erinevatest tehnoloogilistest ja tarneahelaga seotud teemadest. Ettevõttena panustame õppekavade arendamisse ning värbame igal aastal mitukümmend praktikanti, kaasates neid projektidesse, mille käigus luuakse lahendusi tehnoloogiliste tööprotsesside täiustamiseks.