Õppimine kiirelt arenevas ehitusvaldkonnas pakub põnevaid väljakutseid

Tallinna Tehnikaülikooli (TalTechi) magistriõppekava „Hooned ja rajatised” programmijuht Ivar Annus möönab, et ehituse ja projekteerimise igapäevasteks tööriistadeks on saanud virtuaalreaalsus, droonid, 3D-programmid, targa linna projektid ning 5G tehnoloogia. „Digitaalsus ja IT-põhisus on muutnud ehituse valdkonna populaarsemaks ning omalt poolt muidugi aitab täna sellele kaasa ka nii Eestis kui ka Põhjamaades toimuv suur ehitusbuum. Ehk kui linnas on kraanad püsti, on koolides ehituse õppekavasse sisseastumise protsent kõrgem.”

Samas tõdeb ta, et ehitus tähendab elukestvat õpet. „Kuna ehituse spetsiifika ja materjalid muutuvad kiirelt, võiks näiteks 10–15 aastat tagasi ülikooli lõpetanu mõelda kindlasti edasiõppele. Selleks ongi TalTech kokku pannud magistriõppekava „Hooned ja rajatised”, kuhu kuulub 8 peaeriala, nende seas sellised erialad nagu ehitusgeodeesia, hoonete energia­tõhusus, kinnisvara korrashoid ning vee- ja keskkonnatehnika.”

„Hoonete ja rajatiste” puhul on tegemist ainsa magistriõppekavaga Eestis, kus bakalaureuse tasemel ehitaja saab magistriõppe kava läbides ehitusinseneri 7. taseme esmakutse.

Väga põnev eriala on ehitusgeodeesia, mis samuti vastupidi laialtlevinud arvamusele ei tähenda enam ammu vihma käes töötavat maamõõtjat, vaid satelliidimõõtmisi, pinnamudelite arvutamist ning droonide juhtimist. Tallinna laululava renoveerimisel aitasid geodeedid droonide abil ehitise digitaliseerida, sellest kolmemõõtmelise digitaalse teisiku luua, mis hõlbustas projekteerimis- ja ehitusprotsessi. Taoline praktika on õppetöö oluline osa ning ülikooli tihe koostöö ehitusfirmadega võimaldab üliõpilastel külastada ehitusplatse ja infrastruktuuriobjekte, mille abil kinnistatakse teoreetilisi teadmisi ning analüüsitakse reaalsete projektide elluviimist.

„Hoonete ja rajatiste” magistriõppega on tihedalt seotud ka TalTechi arendatavad targa linna projektid, mis hõlmavad teemasid transpordist ja mobiilsusest, energiatõhususest ja taastuvenergia kasutamisest ehituse, arhitektuuri ning digitaalse linnani. „Tänu targa linna projektidele saavad tudengid muu hulgas aimu tarkade teede ning tehno- ja sademesüsteemide ehitusest ning nende mõjust linnale, et vähendada üleujutusi, elektrienergia ületarbimist ja keskkonna saastamist,” selgitab Annus.

Ta lisab, et „tarkade asjade” kasutamine eeldab, et olemas on hoonete ja tehnovõrkude mudelid ehk digitaalsed teisikud, mis omakorda paneb õppekavas suure rõhu katsetustele ja testidele. „Ülikool on uuendanud kõiki oma laboreid ning meie Mäepealse konstruktsioonide laboris saab testida ka väga suuri makette, kasvõi Saaremaa silla maketti. See on äärmiselt põnev ning on viinud õppetöö ja uute teadmiste omandamise täiesti uuele tasemele. Hoonete energiatõhususe eriala tutvustades võin julgelt väita, et Põhjamaade seas oleme esirinnas ka näiteks liginullenergiahoonete projekteerimise kompetentsis, sest meie tudengid saavad õppeprogrammis tutvuda ja testida erinevaid konstruktsioone ning tehnosüsteemide lahendusi reaalses liginullenergia testmajas.”

TalTechi ehitusvaldkonna õppejõud kasutavad oma töös aktiivselt tipptasemel simulatsioonitarkvarasid, laboreid ja katsemajasid ning õpetavad tudengeid kasutama FEM-, CAD-, BIM- ning ehitusfüüsika- ja energiasimulatsioonitarkvarasid, mille valdamine on ehitusinseneri elementaarne kirjaoskus.

Põnevateks uuteks peaerialadeks on ka kinnisvara korrashoid ning vee- ja keskkonnatehnika. Kinnisvara korrashoiu spetsialist saab laialdase ehitustehnilise pädevuse, oskuse lugeda jooniseid ning mõista kütte-, jahutus- ja ventilatsioonisüsteemide funktsioneerimist, sest uued moodsate lahendustega äri- ja eluhooned on varustatud tipptehnoloogiaga, nutikad ja automatiseeritud. Nende tõrgeteta toimimise tagab ainult kvaliteetne haldus-, hooldus- ja heakorrateenus.

Vee- ja keskkonnatehnika eriala on seotud hoonete sise- ja välivõrkudega, joogivee, kanalisatsiooni ning sadeveega. Annuse sõnul on just see valdkond üks nendest, mis võiks tublide inseneride eestvedamisel lähiaastatel palju muutuda ja areneda. „Meil on Euroopa Liidu projekti NOAH raames valmimas tarkadest sademesüsteemidest esimesed pilootprojektid, mis vähendavad reaalselt linnades üleujutusohtu. Tore on ju küll muuta targaks külmkappe ja muid pisividinaid, aga ehk oleks aeg hakata tegelema suuremate süsteemidega ning kasutada juba olemasolevat tehnoloogiat ära tõeliselt suurte ja tõsiste protsesside juhtimiseks?”

Enam ei jää ka näiteks 5G projektide katsetamine tehnoloogia taha, sest TalTechi ülikoolilinnakus on 5G-võrk üleval. Samuti on tudengitel olemas kõik võimalused veevõrkude katsetamiseks ja modelleerimiseks hüdromehaanika laboris ning veekvaliteedi uuringute läbiviimiseks veekvaliteedi laboris.

Kui aga hing soovib näha, mis toimub mujal, on välisõpingutest ja -praktikast huvitatutel võimalus õppida vahetustudengina erinevates välisülikoolides ning leida kontakte praktika sooritamiseks välisriikides.

Avalduste vastuvõtt toimub kuni 7. juulini 2020 SAIS keskkonnas https://sais.ee