Korterelamu tule- ja veekahjud võivad minna ühistule kalliks maksma

Kui korter on kindlustatud, siis milleks peaks ühistu korterelamuid kindlustama?

• Kortermajas ei kuulu majaseinad, välisuksed, trepikojad, katus ning torud-kaablid mitte ühegi korteri koosseisu, aga need võivad saada samamoodi kahjustada. Näiteks lõhub torm maja katuse, tulekahju korteris kahjustab maja välisseina, äike põhjustab hoonele kahju või siis proovivad hoone kallal jõudu vandaalid.

• Kui näiteks soditud seina puhastamine on tüütu, kuid siiski väiksema kuluga tegevus, siis vee- või tuleõnnetuse kahjude katmine võib olla väga kulukas. Seda eriti olukorras, kus ühistul on laenukohustusi.

• Kui näiteks korteri köögist läbi minev ühistu veetoru puruneb, on nii korteriomanikul kui ka kõigil teistel korteritel, mis kannatada said, õigus nõuda kahjude hüvitamist korteriühistult. Nii võib ühest väikesest lekkest kasvada ootamatult suur nõue ühistu vastu.

• Kui kortermaja katuselt õnnetult kukkunud jääpurikas tabab inimest või autot, lasub kahju hüvitamise kohustus korteriühistul.

• Kui ühistu renoveerib või remondib maja, siis kahjujuhtumi korral saab kahju kannatanud korteriomanik kahjud välja nõuda ühistult kui tööde tellijalt.

Milline leping korterelamule valida? Suurima vara kaitse ulatuse tagab ühistule koguriski kindlustus, mille alla lähevad reeglina ka näiteks üpris kallid seadmed nagu kütte- ja jahutussüsteemid, liftid jm.

Lisaks on oluline teada, et enam kui pooled korterelamu kahjudest on vastutuskindlustuse kahjud. Vastutuskindlustusega hüvitatakse kolmandale isikule või korteriühistu liikmele tekitatud õigusvastane kahju. Seega ei tohiks korterelamu kindlustuslepingult puududa piisavas ulatuses vastutuskindlustuse kaitse. Kindlasti peab arvestama ka seda, et erinevad kindlustusseltsid katavad erineva ulatusega kahjusid ning enne lepingu allkirjastamist tuleks kõik võimalikud välistused üle vaadata.

• Ühistul puudus kindlustusleping. PZU lähiminevikust on näide, kus korteriühistul puudus kindlustus. Aset leidis põleng, kus olulisel määral said kahjustada hoone katus ja välisseinad. Samas hoones oli mitu klienti kindlustanud korterite siseviimistluse PZU-s, kelle vara sai kahjustada ja kes nüüd murega kindlustusandja poole pöördusid. Kuivõrd korteriühistul kindlustus puudus, jäi katuse ja seinte taastamine päris pikaks ajaks ootele, kuna vajalikku summat tööde teostamiseks ei olnud võtta ka korteriühistu remondifondist. Korteriomanikud, kel puudus katus pea kohal, pidid loomulikult ootama ka siseviimistluse taastamisega.

• Tormituuled. Iga-aastased tormid toovad alati kaasa puude murdumisi. Isegi kui korteriühistu enda kinnistul suuri puid ei kasva, võib juhtuda, et kahju tekib naaberkinnistult. Käesoleva aasta sügisel hüvitas PZU kahju, kus naaberkinnistult murdus tuulega puu ja kukkus vastu kindlustatud kortermaja fassaadi. Kahju likvideerimise kulud ulatusid 15 000 euroni.

• Vastutuskindlustus. Sagedased juhtumid on seotud jääpurikate kukkumisega. Viimasest talvest on tuua näide, kus katuseräästast kukkunud jääpurikas rikkus auto. Korteriühistu omas vastutuskindlustust ning tänu sellele sai rikutud sõiduk taas kiirelt korda. Kahjusummaks oli sel korral ligi 3000 eurot.

Probleemid, mis kimbutavad korteriühistuid aasta ringi, on lekkivad veetorud. Suurim kahju, mis PZU korteriühistu vastutuskindlustuse alt hüvitas, ulatub paari aasta tagusesse aega. Nimelt purunes ülemisel korrusel asuv hoone kaasomandis olev veetoru ning kahjustada said läbi mitme korruse 6 korterit ja lisaks alumisel korrusel olev pubi. Antud kahju puhul kujunes hüvitise suuruseks 64 000 eurot.

Teenusepakkuja on AB “Lietuvos draudimas” Eesti filiaal. Tutvu tingimustega www.pzu.ee ja pea nõu asjatundjaga telefoni 622 4599.