Euroopa Komisjoni teadusuuring: tuumaenergia on jätkusuutlik ja vastab roheenergia tingimustele

Foto: FERMI ENERGIA OÜ

Euroopa Liidu poliitikakujundajaid sõltumatute teadusuuringute ja tõenduspõhise infoga toetav Teadusuuringute Ühiskeskus (Joint Research Centre – JRC) tunnistas oma raportis, et tuumaenergia tootmine vastab roheenergia kriteeriumitele, kuna ei kahjusta inimeste tervist ega keskkonda rohkem kui ükski teine jätkusuutlik energiatootmise tehnoloogia.

JRC hindas tuumaenergia tootmise kogutsükli mõjusid nii kliimaeesmärkide kui ka keskkonnamõjude osas, pöörates erilist tähelepanu tuumajäätmetele. Uuringu eesmärk oli jõuda selgusele, kas tuumaenergia vastab Euroopa Liidu energialiikide taksonoomia DNSH (do no significant harm - ei tekita märkimisväärset kahju) kriteeriumitele, mille alusel saavad taastuvenergia projektid kasutada Euroopa Liidu (EL) finantsinstrumente, näiteks toetust või laenu.

JRC uurimuse tulemused on esitatud raportis „Technical assessment of nuclear energy with respect to the ‘do no significant harm’ criteria of Regulation (EU) 2020/852 (‘Taxonomy Regulation’)” ehk EL-i ühtsesse jätkusuutliku rahastamise klassifitseerimissüsteemi arvamise alusdokumendis. Selle dokumendi alusel määratakse, kas investeeringuid käsitletakse „roheliste” ja „säästlikena”. Energialiikide võrdluses hinnatakse erinevate teaduslike meetodite abil lisaks kliimaeesmärkide toetamisele muuhulgas ka mõju keskkonnale ja majandusele ning ohutust inimtervisele.

Foto: FERMI ENERGIA OÜ

Raport ütleb, et uuring ei tuvastanud teaduspõhiseid tõendeid selle kohta, et tuumaenergia kahjustab inimeste tervist või keskkonda rohkem kui teised taksonoomias juba esindatud kliimamuutusi pidurdavad energialiigid. Erinevate elektritootmistehnoloogiate, näiteks nafta, gaasi, taastuvate energiaallikate ja tuumaenergia mõjude võrdlus inimeste tervisele ja keskkonnale näitab, et tuumaenergia mitteradioloogilised mõjud on enamasti võrreldavad hüdroenergia ja taastuvate energiaallikatega.

Seni ei ole tuumaenergiat EL-i taksonoomiasse lisatud ega seda sealt ka välja arvatud, kuna varasemalt on Jätkusuutliku rahastuse tehniline ekspertrühm (Technical expert group on sustainable finace - TEG) soovitanud tuumaenergiat hinnata ekspertidel, kellel on põhjalikud teadmised tuumaenergia kogutsüklist. TEG-i peamised küsimused puudutasid radioaktiivsete materjalide käitlust ja lõppladustamist ning JRC raporti vastus sellele on: „Valitseb laialdane teaduslik ja tehniline üksmeel, et kõrgaktiivsete pika poolestusajaga radioaktiivsete jäätmete ladustamist sügavates geoloogilistes lasundites peetakse tänapäevaste teadmiste kohaselt asjakohaseks ja ohutuks viisiks jäätmete eraldamisel biosfäärist väga pika aja jooksul.”

2020. aastal alustas Euroopa Komisjon põhjalikku tööd hindamaks, kas lisada tuumaenergia ELi keskkonnasäästlike tegevuste taksonoomiasse või mitte. Esimese sammuna koostas Teadusuuringute Ühiskeskus tehnilise aruande tuumaenergia „ei tekita märkimisväärset kahju” kriteeriumitele vastavuse aspektides. See raport on tõenduspõhiseks sisendiks Euroopa Komisjonile poliitikate väljatöötamisel – enne vastuvõtmist töötavad raporti läbi kaks sõltumatut ekspertkogu – Kiirguskaitse ja jäätmekäitluse ekspertrühm ning Tervise-, keskkonna- ja tekkivate keskkonnamõjude teaduskomitee.

Tuumaenergia on tugev jõud maailma, Euroopa ja ka Eesti puhta energia portfellis

Foto: FERMI ENERGIA OÜ

Energeetikasektor on suurim kasvuhoonegaaside allikas Eestis. 2017. aastal pärines 88,8 protsenti Eesti kasvuhoonegaaside heitkogusest energeetikasektorist, millest tulenevalt on Eestis CO2 emissioon inimese kohta maailma üks kõrgemaid. Põlevkivienergeetika konkurentsivõime langemine CO2 heitmekvoodi hinnatõusu tõttu on sundinud Eesti kodumaist elektritootmist vähendama ning kodumaise elektri ekspordi asemel ostma suure osa kasutatavast elektrist välisriikidest sisse.

Alates 2025. aastast aga lülituvad Balti riigid Venemaa energiavõrgust ning liituvad Euroopa sagedussüsteemiga, kus lähiaastail suletakse suur hulk stabiilset elektrienergiat andnud, kuid kliimale kahjulikke söeelektrijaamasid. Vastavalt 2017. aastal Riigikogu poolt kokku lepitud „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ on ka Eesti pikaajaline siht vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2050. aastaks ligi 80 protsenti võrreldes 1990. aasta heitetasemega.

2020. aastal tuli hinnanguliselt 10-20% Eesti energiatarbimisest tuumajaamadest, peamiselt Soomest. Eestile lähimad tuumajaamad asuvad Soomes, Rootsis, Venemaal ja Valgevenes. Kokku oli maailmas 2020. aasta märtsi seisuga 440 tuumaelektrijaama, mis tootsid kokku umbes 10% kogu maailma elektrist. Euroopa Liidus moodustab tuumaenergia pea poole madala CO2-tasemega elektritootmisest.

Hetkel kuum