• Elisa toob jätkusuutliku tuleviku läbi digitaliseerimise

    Rohetiigri Akadeemias osalesid ka Elisa start-up-tiimi juht Astrid Maldre ja scouter Anna Marin Mõttus. See valik võib esmapilgul tunduda üllatav, kuid tegelikult on just selle üksuse roll Elisas tegeleda kõige uuega – sealhulgas uute valdkondade avastamise ja käimatõmbamisega.

    Jätkusuutlikkuse eesmärkide tutvustamine Elisa töötajatele kodukontorist.Foto: Rohetiiger
    Start-up'ile omase agiilsusega hakati tegutsema ka jätkusuutlikkuse teemadega. "Elisa jaoks oli viimase aasta kõige olulisem võit jätkusuutlikkuse vallas see, et tegime väga põhjaliku kaardistuse ja saime tänu sellele tervikliku ülevaate Elisa Eesti keskkonnamõjudest,“ alustab Maldre Elisas tehtud muutuste tutvustamist. „Rohetiiger aitas väga palju just meie igapäevategevusi ja protsesse keskkonnamõjude vaatest lahti mõtestada ja leida kohti, kus saaks midagi paremaks teha.“
    Ette võeti põhjalik kaardistus
    Hetkeolukorra mõistmiseks tegi tiim Elisas üle 100 intervjuu erinevate valdkondade eest vastutajatega. Intervjuude käigus selgus, et Elisa suurimad keskkonnamõjud täna on energia, transport, jäätmed ja pakendid. Tulemustele otsa vaadates kutsuti ellu lausa 17 erinevat projekti – sinna alla kuulusid nii majasiseste protsessidega seotud projektid kui ka välised projektid. Need jagunesid kolme rühma: digitaliseerimisega seotud projektid, ettevõtte rohekultuur ja muudatused äritegevuses. „Ühe väga positiivse arenguna näeme äritegevuses täna seda, et roheteemadest rääkimisel on mõju. Meieni jõuavad juba erinevad jätkusuutlikkusega tegelevad start-up'id oma ideedega, sest teavad, et meile lähevad sellised asjad korda ja pakuvad huvi. Oleme ka välja hõiganud, et otsime jätkusuutlikke start-up'e, kuna usume, et sellised koostööd aitavad meil veelgi ettevõttena areneda,“ rõõmustab Mõttus.
    Elisa jätkusuutlikkuse tiim Rohetiigri ühe eestvedaja Mihkel Tammo suunamisel Rohetiigri esimeses Akadeemias tarkusi kogumas.Foto: Rohetiiger
    Aga läheme natuke ajas tagasi. Elisa on jätkusuutlikkuse teemadele kontserniüleselt otsa vaadanud juba pikka aega. Kuna telekommunikatsiooniettevõtetel on energiakasutuses väga suur roll, võeti 2009. aastal oluliseks strateegiliseks eesmärgiks ja oma südameasjaks CO2 emissioonide drastiline vähendamine. Ehk selle eesmärgi suunas on tööd tehtud juba üle kümne aasta.
    2020. aasta suvel sai Elisa rõõmuga välja hõigata ka enda suure võidu: ettevõte on nüüdsest esimene Põhjamaade süsinikuneutraalne telekommunikatsiooniettevõte. Jalajälg vähenes 2016. aastaga võrreldes rohkem kui 60%.
    Elisa tarbitav energia on sajaprotsendiliselt taastuvenergia, võrgud maksimaalselt optimeeritud ja kasutusele on võetud palju energiaefektiivsem tehnoloogia – erinevate pakkujate võrguseadmete energiatarbimise maht võib erineda rohkem kui veerandi võrra. Ettevõte on ka kaugtöö pioneer, mis hoiab reisimisest ja transpordist tekkivate heitgaaside koguse madala.
    Lisaks on väga suur osa tööst paberivaba. Hetkel kompenseerib Elisa 11% enda CO2 jalajäljest läbi Uganda pliidiprojekti. Projekti raames ostetakse Uganda peredele energiasäästlikke ja kvaliteetseid pliite, et vähendada sealset intensiivset metsaraiet ja söekasutust. Projekt võimaldab peredel raha kokku hoida ja parandab ka sotsiaalset heaolu. Ettevõtte järgmiseks eesmärgiks on vähendada oma jalajälge kogu tarneahelas veelgi ja seeläbi vähendada ka vajadust seda läbi erinevate projektide kompenseerida.
    Peale energia moodustavad suure osa Elisa jalajäljest seadmed ja seetõttu on ettevõtte jaoks seadmeringlus väga oluline. Seadmeringluse edendamiseks viidi Elisas läbi mitmeid projekte.
    „Kõik töötajad, kelle lapsed vajasid distantsõppe jaoks eraldi seadmeid, said meie poolt enda kasutusse Elisas ülejäänud seadme. Anname oma vanu tööseadmeid ka VIVITA lastele, kelle vahvaid ideid loovkiirendi raames mentordasime. Lastel on võimalik vanu seadmeid osadeks võtta ja selle kaudu õppida. Lisaks laenasime neile töötubades kasutamiseks tahvelarvutid,“ loetleb tegevusi üles start-up-tiimi scouter Anna Marin Mõttus.

    Ära viska vanu elektroonikaseadmeid lihtsalt prügikasti, vaid too need Elisa esindusse.

    Anna Marin Mõttus
    Elisa start-up-tiimi scouter
    Elisa edendab seadmete ringmajandust ka läbi oma uute esinduste, kuhu on juurde liidetud telefoni remonditöökojad, mis kannavad nime Fonum. Läbi Fonumi on võimalik taaskasutada seadmeid ja pakkuda klientidele seadmete remonditeenust, et seadme eluiga tunduvalt pikendada. Lisaks võtab Fonum klientidelt vastu vanu patareisid ning Elisa esindusse on võimalik ära tuua oma vanu digibokse või ruutereid. Ehk Elisa aitab oma klientidel tehnoloogiat õigesti käidelda – ära viska seadmeid lihtsalt prügikasti, vaid too esindusse!
    Esindused on nüüdsest Elisas paberivabad. Nagu ka hooldusprotsess Fonumis, töökäsud ja võrkude planeerimine. Paberi vähendamisele aitas kaasa ka eriolukord, kuna see võimaldas telemüügil suurendada digitaalselt allkirjastavate kliendilepingute mahtu. Loota võib, et digiallkirjastamise trend jääb püsivaks, kuna inimeste harjumused ja digilahenduste kasutamise sagedus muutusid varasemate aastatega võrreldes kardinaalselt.
    Vähem paberit, lepingud digitaalsed
    Täna allkirjastatakse Elisa telemüügis keskmiselt 70% lepingutest digitaalselt ja järgmiseks eesmärgiks on saada suurusjärk 80% peale. Kuid hoolimata sellest kõigest oli Rohetiigri särasilmade jaoks halb üllatus suur paberarvete hulk – Elisa saadab igakuiselt 71 000 kliendile välja paberarve. Elisa töötab täna Rohetiigris moodustunud töögrupiga selle nimel, et paberarvete hulka kõvasti vähendada. Selleks on vaja asuda riigiga diskussiooni, et muuta seadust, mis aitaks kliente lihtsamalt digitaalsetesse kanalitesse suunata. Rohetiiger aitas Elisa algatatud projekti kaasata ka teisi ettevõtteid, kellel on sarnane probleem. Kõigile klientidele aga tahab Elisa südamele panna, et oma paberarvet saab suunata ümber nii panka, iseteenindusse või e-mailile. Arvete saamise kanalit on võimalik muuta kas iseteeninduses või esinduses kohapeal.

    Kui varem on tundunud, et jätkusuutlikkus on teema, mida saab ära kasutada turundus ja PR, siis täna näeme, et see on väga sügav teema, mis nõuab suurt muutuste juhtimise kunsti nii klientide kui ka ettevõtte enda osas. Jätkusuutlikkus seob kokku kõik valdkonnad ja on alus igasugusele äritegevusele.

    Astrid Maldre
    Elisa start-up-tiimi juht
    Suur väljakutse on Elisa jaoks täna ka pakendid. Ühelt poolt on takistuseks kullerettevõtted ja nende nõuded pakendile, mis omakorda sunnib kasutama asju saates palju lisapakendit. Elisa on juba teinud erinevaid kokkuleppeid, kuid keeruline on leida tasakaalupunkti – ühest küljest on väga oluline, et seadmed, mida laiali saadetakse, oleksid turvalises keskkonnas ja jõuaksid tervena kliendini, kuid teisest küljest ei taha Elisa iga seadme saatmiseks kasutada ebamõistlikus mahus pakendit. Lisaks on Elisa pakendimahud väga suured – seega on raske leida keskkonnasõbraliku alternatiivi tootjat, kes suudaks vajalikus koguses ja mõõtmetes pakendeid tarnida.
    „Rohetiigrist võtsin kaasa teadmise, et jätkusuutlikkus ei ole mingi ühekordne projekt, vaid ettevõtte strateegiline suund, mida juhtida,“ võtab viimase aasta jooksul tehtud töö kokku Astrid Maldre. „Kui varem teisi ettevõtteid jälgides on tundunud, et jätkusuutlikkus on teema, mida saab ära kasutada turundus ja PR, siis täna me näeme, et see on väga sügav teema – hoiakute muutmine nii kliendi kui ettevõtte poolt, mis nõuab suurt muutuste juhtimist. Jätkusuutlikkus seob kokku kõik erinevad valdkonnad ja on heaks aluspõhimõtteks igasugusele äritegevusele.“
    Jaga lugu:

Avatus ja liberaalsus teenib Eesti huve ka Euroopa kaksikpöördes
Euroopa Liit peab selgitama, kuidas tasakaalustada vabakaubandusest saadavat kasu tugevneva sooviga kestlikuma ja õiglasema arengu järele, kirjutab välisministeeriumi kaubanduspoliitika ja majandusorganisatsioonide büroo lauaülem Karl-Gerhard Lille.
Euroopa Liit peab selgitama, kuidas tasakaalustada vabakaubandusest saadavat kasu tugevneva sooviga kestlikuma ja õiglasema arengu järele, kirjutab välisministeeriumi kaubanduspoliitika ja majandusorganisatsioonide büroo lauaülem Karl-Gerhard Lille.
USA aktsiaturud langesid enne suurfirmade tulemusi
Suurte tehnoloogiafirmade tulemusi oodanud USA börsid sulgusid miinuses, lõpetades nii viiepäevase ralli.
Suurte tehnoloogiafirmade tulemusi oodanud USA börsid sulgusid miinuses, lõpetades nii viiepäevase ralli.
Raadiohommikus: börsid ja miks energia nii kalliks muutub
Kolmapäeval teatab teise kvartali tulemused elektroonikatööstus Harju Elekter. Ettevõtte juht Tiit Atso kommenteerib neid ja tulevikuplaane-väljavaateid Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis.
Kolmapäeval teatab teise kvartali tulemused elektroonikatööstus Harju Elekter. Ettevõtte juht Tiit Atso kommenteerib neid ja tulevikuplaane-väljavaateid Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis.
Koroonaviiruse Delta tüvi saadab vaktsineerituid haiglasse
Koroonaviiruse Delta variandiga satub haiglasse omajagu vaktsineeritud inimesi, selgub kümne juhtiva koroonaeksperdi intervjuust, kes tõdevad, et vaktsiinide peamine eesmärk oli algusest peale ära hoida just rasket põdemist ja surma.
Koroonaviiruse Delta variandiga satub haiglasse omajagu vaktsineeritud inimesi, selgub kümne juhtiva koroonaeksperdi intervjuust, kes tõdevad, et vaktsiinide peamine eesmärk oli algusest peale ära hoida just rasket põdemist ja surma.