Artikkel
  • Kuidas uut põlvkonda keskkonnasõbralikult sööma õpetada?

    2019. aasta detsembris jõudis vilistlase Mihkel Tammo ja Rocca al Mare Kooli Arengufondi vahendusel kooli juhtideni info peagi alustavast üle-eestilisest algatusest nimega Rohetiiger. Roheambitsioonist innustatuna ühinesimegi pilootprojektiga ja ootasime, et see oleks katalüsaatoriks jätkusuutlikkuse teema enda jaoks teadlikumalt läbi mõelda ja praktikasse rakendada.

    Ainukese Rohetiigri pilootprojektis osalenud haridusasutusena ei väljendu meie kestlik tegutsemine mitte tootmis- või teenusprotsessi (Euroopa Rohelise kokkuleppe sihiks võetud) süsinikneutraalsuse elluviimises. Pigem suuname tulevast põlvkonda uusi keskkonnasõbralikke harjumusi kujundama. Alustasime uuendusliku koolitoidu mudeli kujundamisega, milles saavad kokku vajadused, võimalused ja arukas planeerimine ning kus koolis pakutav toit on mitmete ainete õppekava teemaks. Aastate jooksul laotud vundament, millest edasi liikuda, on hea. Kui näiteks inglise kool vajas karismaatilist Jamie Oliveri, et vabaneda lõunaks pakutavatest ühekülgsetest võileibadest ja küpsistest, siis Eestis on pikaajaline sooja koolilõuna traditsioon, millesse panustab nii riik kui ka pere ning selle koostamisel on juba eos arvestatud keskkonnasõbralike toidusoovitustega. Kus on siis probleem? Meid huvitas, mis on ikkagi koolitoiduga rahulolematuse ja sellega seotud toidukadude põhjus. Kas ja kuidas mõjutab koolis omandatud toidukirjaoskus kodust igapäevaelu? Näiteks selgus ka viimasest 2021. aasta SEI toidujäätmete ja -kadude uuringust, et endiselt on suurimateks toiduraiskajateks kodumajapidamised. Ka kool koos kogukonnaga saab midagi teha, et tekitada suurem pilt kestlikkust toidusüsteemist. Meie jaoks tähendab see eeskuju kaudu õppimist, laste ja õpetajate tähelepanu köitvaid tegevusi ja kaasatust. Ka kooli söökla või puhvet on õppeklassid, kus tekib võimalikult palju seoseid koolitarkuse ja igapäevase elu vahel.
    Aus pilk meie keskkonnamõjudele
    Viisime läbi küsitluse, et teada saada, milline on meie kooli ligi 2000-pealise kogukonna (õpilased, lastevanemad, õpetajad) keskkonnateadlikkuse hetkeseis ja millised valdkonnad vajaksid koolis esmajoones tarka sekkumist. Valisime välja koolipere jaoks olulised teerajad:
    - rohemeelne kogukond
    - kestlik koolitoit
    - keskkonnasõbralik transport
    - kestlik koolimaja
    Kestlik koolitoit RaM Rohetiigri pilootprojektiks
    Kogukonna küsitlusest selgus, et koolitoit on üks olulisematest teemadest, millega RaM Rohetiigri meeskonda tegelema on volitatud. Laiendasime töörühma asjatundlike huvilistega ning koostöö tulemusena sõnastasime sihid kestliku toidusüsteemi kontekstis. Fookusesse jäid arukas söömine, kohalike toidutootjate väärtustamine, vastutustundlikum tarbimine ja jäätmevabam elulaad. Kokkuvõtlikult soovime panustada, et kõigil kogukonnas oleks suurem rahulolu koolitoidust.
    Järgmise tähtsa sammuna kutsusime ümarlauale meie pikaajalise partneri ja paljude koolide toitlustaja Baltic Restaurants. Selgusid sarnased sihid ning sisukate arutelude tulemusena leppisime kokku, kuidas rohemeelsus meie igapäevastes toiduvalikutes väljenduda saaks.
    Milles kokku leppisime?
    * Me ei raiska toitu. See tähendab koolitoidu pakkuja poolt menüü arendust ning pidevat seiret tekkivate toidukadude kohta.
    * Koolitoidus on suurem osa taimetoidul. Jätkame aastatetagust otsust pakkuda sööjatele igapäevaselt tasakaalustatud ja mitmekesist taimetoitu, mille abiga saame vähendada suurema keskkonnamõjuga lihatoitu.
    * Toetame kohalikke toidutootjaid ja anname nii panuse Eesti toidusektori arengule. Asendame esmajoones kõige suurema keskkonnamõjuga liha- ja kalatooted ning vastavalt toitumissoovitustele suurendame taimse toidu osakaalu. Jätkame hooajaliste kodumaiste aedviljade pakkumist ja vähendame välismaiste viljade pakkumist. Lisaks menüü muutustele teeme ka teavitustööd hea toidu hoidmiseks ning tutvustame meiega ühist maailmavaadet jagavate koostööpartnerite toodangut.
    * Vähendame mikroplasti teket ja ühekordsete tarbekaupade kasutust. See tähendab kriitilise pilguga olemasolevate vahendite ülevaatamist ja keskkonnasõbralikumaid valikuid. Korduvkasutuse kultuuri edendamist kogukonnas.
    * Me ei raiska joogivett ning eelistame kraanivett pudeliveele. Näiteks loodusklassis hakkasime kasutama vee joomiseks korduvkasutatavaid pudeleid, mistõttu vähenes oluliselt plasttaara kasutamine ja ebatervislike jookide joomine.
    * Sordime prügi liigiti ja edendame väikeste kadudega tarbimissüsteemi.
    * Kasutame keskkonnasõbralikke puhastusvahendeid.
    Muutuste keskmes on õppija
    Õpilaste kaasamine on kooli kestlikkuse eesmärkide saavutamisel üliolulise tähtsusega, sest iga protsess õpetab ja kujundab harjumusi.
    Rakendasime tegemistesse 9. klassid, kes viisid läbi toidukadude kaalumise päeva koolisööklas. Uuriti, millised on RaM Kooli õpilaste toidueelistused.Foto: Maris Kilmi
    “Kui on olemas Saaremaal puhtas allikavees kasvatatud forell, siis võib loobuda Norra vetes kasvatatud lõhest. Aga punasest kalast loobuda pole kindlasti mõtet, sest selles on muus toidus harva esinevaid aineid, mis on sinu südamele ja ajule hea!” Selline oli kalapäeval edastatud sõnum väikesele ja suurele sööjale.Foto: Maris Kilmi
    Kooliaasta lõpunädalatel võtsime 1.-4.klassi õpilastega teadlikult ette retked Eesti toidutootjate juurde, et saada mitmekülgne kogemus toidu tootmisest, inimeste pingutusest ja tarkusest, mis selle loomisega kaasneb. Lähemalt tutvuti tervisliku toitumisega seotud toidugruppidega – piim, aedvili, teravili, muna.Foto: Merlin Kizant
    Maikuus kutsusime õpilasi kaasa mõtlema üle-eestilise Rohetiigri toiduraiskamise kampaania “Hoiame head toitu!” teemadel, mille tulemusena valmisid mõtestatud joonistused, plakatid või toidujääkidest valmistatud road. Näiteks said 4a klassi poisid kunstiõpetaja Maris Kilmilt ülesande visualiseerida äravisatud toidu emotsiooni. Kokku sai ilmekas seltskond, kes koolisöökla seinal rippudes igaühte kõnetas.
    Plakati kujundus: Maris Kilmi
    Me ei lõpeta unistamist
    Rocca al Mare kooli missioon on toetada maailma paremaks muutvaid unistusi ja nende teostamist.
    Täna julgeme unistada rohemeelsest RaM kooli kogukonnast! Rohetiigri Akadeemia tarkade suunamiste tulemusena tõdesime, et Rocca al Mare koolis on nii vaimset kui füüsilist rammu, et pilootprogrammi lõppedes võtta vastutus iseseisvalt edasi liikumiseks ja kogukonna rohemeelsuse võimendamiseks.
    Suurt laeva on alati tunduvalt raskem ringi pöörata kui väikest paati, seetõttu otsustasime sammuda targalt – meile jõukohases tempos ja mahus. Väljakutseks on tehnoloogia kaasamine koolitoidu uuendusse ja motiveeritud ekspertide leidmine. 2021-2022 õppeaastal jätkame kindlasti toidukirjaoskuse kujundamisega kooli kogukonnas ja innovatsiooni elluviimisega koolisööklas. Järgmiste sammudena võtame ärategemiseks meie teised fookusteemad, milleks on keskkonnasõbralik transport ja kestlik koolimaja.
    Olulisimaks eesmärgiks peame siiski õppekava arendust, mis kaasaks targalt ja sihipäraselt jätkusuutlikkuse teemasid – ikka selleks et RaM koolis küpseksid keskkonnateadlikud ja vastutustundlikud tulevased kodanikud, ettevõtjad – rohetegijad.
    Droonifoto: Kaupo Kalda
    On sümboolne, et saame õppida Tallinna kaunimas looduskeskkonnas – rahulikus tammikus, mitmepalgelise mere ääres, vaatega kiirelt arenevale linnale. Tänutundes austame Elu ja keskkonda meie ümber.

    Jätkusuutlikkuse ja keskkonnateadlikkuse teemad on RaM koolis au sees ja kirjas pedagoogilises hartas. Meie töö on märgata ühiskonnas olulisi asju ja need lasteni viia. Sellepärast on oluline ja loomulik, et tegeleme ka keskkonnateadlikkuse kujundamisega igapäevaste tegevuste käigus. Konkreetseks väljundiks on näiteks Eesti haridusmaastikul ainulaadne loodusklass.

    Samuti on säästlikkuse teemad kaasatud kogukondlikkesse otsustesse: kuidas toimuvad õpilaste korraldatavad sündmused või missugust ideoloogiat kannab Eesti kooli õppekavades pigem haruldane toiduõpetus.

Mart Võrklaev: Eesti seisab Euroopas väikeettevõtete, mitte Bolti ärihuvide eest
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Nullist tuhandeteni: kuidas investeerida kasumlikult väikeste summadega
Nagu ütleb vanasõna, siis tasa sõuad, kaugele jõuad. Noored investorid, kes oma rahamasinad käima on lükanud, räägivad miks ja kuidas nad väikseid summasid investeerides tuhandeteni on jõudnud.
Nagu ütleb vanasõna, siis tasa sõuad, kaugele jõuad. Noored investorid, kes oma rahamasinad käima on lükanud, räägivad miks ja kuidas nad väikseid summasid investeerides tuhandeteni on jõudnud.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Nädala lood: vahetusid juhid, müüdi ärisid ja mõtted kaitsetööstuse osas Eestis
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid erinevad lood, mis olid juhtimise, äride müügi ja kaitsetööstuse teemadel.
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid erinevad lood, mis olid juhtimise, äride müügi ja kaitsetööstuse teemadel.
Villu Zirnask: üle poole ESGst on udukudumine. Saatana advokaadid au sisse!
Kuna eurodirektiividega lisandub ettevõtteid, mis peavad kestlikkusinfot avaldama, siis kehvasti põhjendatud roheinfo kogus pigem kasvab, kirjutab majandusajakirjanik, Äripäeva teemaveebi Finantsuudised.ee juht Villu Zirnask.
Kuna eurodirektiividega lisandub ettevõtteid, mis peavad kestlikkusinfot avaldama, siis kehvasti põhjendatud roheinfo kogus pigem kasvab, kirjutab majandusajakirjanik, Äripäeva teemaveebi Finantsuudised.ee juht Villu Zirnask.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Nädala lood: vahetusid juhid, müüdi ärisid ja mõtted kaitsetööstuse osas Eestis
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid erinevad lood, mis olid juhtimise, äride müügi ja kaitsetööstuse teemadel.
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid erinevad lood, mis olid juhtimise, äride müügi ja kaitsetööstuse teemadel.
Soome valmistub müüma osalust neljas firmas
Soome valitsus teeb parlamendile ettepaneku vähendada riigi osaluse limiiti neljas ettevõttes – lennujaamafirma Finavia ja raudteetranspordifirma VR osalus väheneks seniselt 100 protsendilt 50,1 protsendile, gaasifirma Gasumi ja postifirma Posti osalus väheneks seniselt 50,1 protsendilt 33,4 protsendile.
Soome valitsus teeb parlamendile ettepaneku vähendada riigi osaluse limiiti neljas ettevõttes – lennujaamafirma Finavia ja raudteetranspordifirma VR osalus väheneks seniselt 100 protsendilt 50,1 protsendile, gaasifirma Gasumi ja postifirma Posti osalus väheneks seniselt 50,1 protsendilt 33,4 protsendile.