Tere on tõusnud piimatöötlejast hästi organiseeritud innovaatiliseks ettevõtteks

„Rohetiigri algatusest kuuldes olime Terega ettevaatlikult skeptilised, sest erinevaid roheprojekte on palju. Ettevõtte silmis ei ole need tihti realistlikult kooskõlas majandusliku vaatega. Samas, selge on see, et oma mõtteviisi peavad muutma lähitulevikus kõik ettevõtted, kuid suuremad muudatused ühiskonnas ja ka kliima mõistes saavad läbi viia just suured ettevõtted. Siiani liikus Tere piimatööstus jätkusuutlikkuse ja keskkonnasõbralikkuse poole väikeste sammude kaupa. Rohetiigri Akadeemia näitas aga meile, et vaja on tegutseda keskkonnamõjudega tervikuna ning nende mõtestatud juhtimisega,“ kommenteeris Nordic Milk OÜ juht Ülo Kivine.

„Täna ei möödu sisuliselt ühtegi päeva, kui me ei silma mõnda rohe-uudist või reklaami, mis lubab meile oluliselt helgemat homset. See tähendab, et rohejooks on alanud, ning finišijoont ei paista, sest täna ei tea keegi veel täpselt, milline see on. Informatsiooni roheteemade ümber on niivõrd palju ja kogu selles valdkonnas on keeruline orienteeruda. Oleme teadvustanud, et meie valdkonna tegevusel on arvestatav keskkonnamõju. Lisaks kliimamõjule kanname vastutust säästliku ressursikasutuse, puhta vee, maapinna ja õhtu jätkusuutlikkuse eest ning tahame kindlasti olla osa lahendusest. Rohetiigriga liitusimegi just seetõttu, et saada vajalikku informatsiooni, millised peaksid olema õiged valikud ja suunad meie roheteekonnal. Programmi raames ja Sustinere abiga sai mõõdetud ettevõtte jalajälg, tuvastatud põhilised mõjukohad ning paika pandud strateegia, kuhu tahame jõuda aastaks 2030“ sõnas Nordic Milk OÜ kestliku arengu juht Katrin Tamm.

Ettevõtte jalajälje arvutustest selgus, et 85% moodustab meie põhitooraine piim, vaid 15% jalajäljest on meie poolt otseselt mõjutatav – suurimad neist elekter, pakendid ja erinevad moosid-lisandid. „On selge, et peame tegema koostööd farmeritega, et piimaga seotud keskkonna- ja kliimamõju väheneks. Samas, tooraine suur jalajälg pani meid veelgi enam mõtlema selle peale, kuidas piima kui tooret võimalikult hästi väärindada. Piimal on küll kolm korda suurem jalajälg, kui taimsel toormel põhinevatel toodetel, kuid tegu on väga kõrget toiteväärtust omava ning mitmekülgse toiduga inimese organismi jaoks. Seetõttu ei kao piim tulevikus kindlasti inimeste toidulaualt kuhugi. Vaeva tuleb pigem näha sellega, et piima jalajälge teekonnal farmist toidulauale oluliselt vähendada,“ lisas Tamm.

„Lihtne vastus raskele küsimusele on see, et sellest tuleb võtta maksimum, sest need on valdkonnad, mida saame otsesemalt mõjutada. Selle 15% sisse oleme tänaseks mahutanud väga palju erinevaid tegevusi. Tootmisüksustes püüdleme selles suunas, et meie väärtuslikuimast toorainest ei läheks kaduma tilkagi. Erilise fookuse alla saab meie tehaste ressursitõhusus. Oleme võtnud oma kõigis tootmisüksustes kasutusele 100% rohelise elektri ning Põlva tootmises investeerisime reovee eelpuhastisse, et vähendada reoveega seotud koormust loodusele ja seega parandada ümbritsevat elukeskkonda.“ lausus Tamm.

„Loomulikult jätkub ka töö keskkonnasõbralikumate pakkelahenduste otsimisega, mis toetaks ka ringmajandusmudelit. Meie eesmärgiks on muuta ettevõttes kasutusel olevad pakendid 2025. aastaks ringmajandusse võetavaks. Siinkohal on olnud meile heaks partneriks Eesti Pakendiringlus, kes viis läbi selle, et aastaid Eestis vaid põletamiseks läinud tetra- ja purepakid töödeldakse nüüd viimaks ringi. Lisaks oleme nendega koostöös kaardistanud ettevõtte pakendid ja tuvastanud materjalid, enim just kohupiimaliste omasid, millele peame paremad alternatiivid leidma.

„Meie suurimaks missiooniks roheteekonnal on inimeste harimine toiduraiskamise teemadel – pakkuda välja või meenutada vanu tõdesid, kuidas raiskamist vähendada. Igal aastal lendab kodudes prügikasti 6600 tonni piimatooteid – see on ühe 800 pealise lehmafarmi aastane piima kogus ja töö, rääkimata inimtööjõust, veest, elektrist, mida on vaja selleks, et üks piimatoode inimese lauani jõuaks. See kõlab küll lihtsalt ja loogiliselt, kuid selle sõnumiga inimesteni jõuda on üpriski keeruline. Samaaegselt pingutame selle nimel, et piimatoodetele kehtiv nõue „kõlblik kuni“ muuta „parim enneks“, et väärtustada toitu nii palju kui võimalik. See samm nõuab koostööd mitme ametkonnaga, kuid aitab raiskamisega kõige enam võidelda,“ ütles Tamm. „Kui võrdleme omavahel toote ja selle pakendi jalajälge, siis suurem on see ülekaalukalt toidul, sest selle tootmiseks ja töötlemiseks on kulutatud oluliselt rohkem energiat ja ressurssi, kui pakendi valmistamiseks. Kui viskad prügi hulka pakendis kohupiima, siis selle jalajäljest moodustab kõigest 2-3% pakend“

„Ettevõtte rohepööre ei ole sprint, vaid maraton. Teemasid, millega tegeleda on palju ja vahel tundub, et tahaks kõike ja korraga. Näeme aga oma eesmärkide saavutamist järjepideva protsessina, et saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus nagu Pariisi kliimakokkulepe ette seab. Meil on heameel, et oleme selle teekonna ette võtnud ja julgustame ka teisi seda alustama.“, lausus Tamm.