• Tallinna Sadama eesmärk on saada kliimaneutraalseks

    Ettevõtete vastutustundlikkus kliima ja keskkonna kaitsmisel ei ole enam pelgalt lubadused, vaid konkreetsed ettevõtete põhitegevust ümber mõtestavad sammud. Kui 30 aasta pärast peab kogu Euroopa Liit olema kliimaneutraalne, siis see puudutab iga majandusvaldkonda. Eesmärgi ambitsioonikust arvestades peab tegutsema kohe.

    Tallinna Sadama eesmärk ei ole ette võtta üksikuid vastutustundlikkuse projekte, vaid juhtida kogu ettevõtet ja kõiki projekte kestlikest põhimõtetest lähtudes
    Nii on ka Tallinna Sadama eesmärk saavutada kogu oma sadamategevuses kliimaneutraalsus hiljemalt 2050. aastaks. Keskkonnasäästlikud hooned, sadamatasude soodustused keskkonnasõbralikele laevadele, mandri ja suursaarte vahelises reisiparvlaevade liikluses ökonoomsete hübriidlahenduste kasutusele võtmine ja ettevalmistused üleminekuks taastuvenergiat kasutavatele täislahendustele on vaid mõned näited, mida Tallinna Sadam oma ökoloogilise jalajälje vähendamiseks ette võtnud on.
    „Rohemuutustele lähemale on meid aidanud see, et Rohetiigri programmi tulemusel muutsime oma keskkonnaaspektide hindamise süsteemi, täiendasime paralleelselt Rohetiigri programmiga kestliku arengu strateegiat ning kaardistasime oma süsinikujalajälje koostöös Mereakadeemiaga. Näitasime andmepõhiselt, sealjuures igale töötajale, kuidas tema tegevused mõjutavad Tallinna Sadama süsinikujalajälje tõusu-langust ja panustavad kliimaneutraalsuse eesmärki,“ rääkis Tallinna Sadama keskkonnajuht Ellen Kaasik.
    Iga ettevõte peab tegutsema kohe
    Kliimamuutuste kiirenemise pidurdamine lähemate aastakümnete jooksul sõltub iga ettevõtte kohe ja praegu tehtust. Olulise transpordi- ja logistika sõlmpunktina Eestis ja Läänemere ääres on Tallinna Sadamal selge vastutus, et tulevikus oleks õhk puhtam ning ressursse kasutataks võimalikult tõhusalt. Samuti on sadama eesmärk aidata kaasa kogu Läänemere kestlikule arengule.
    Ellen Kaasik ütles, et liitudes Rohetiigriga oli neil kohe kaasas hulk küsimusi, millele abi otsiti. „Kuidas saavutada energiatõhusus ja kas roheenergia kasutamisest piisab; kas ja kuidas kasutada süsinikuheite kompenseerimist; kuidas praktiliselt edendada Tallinna Sadama kestliku arengu osaks olevat ringmajandust sadamas tegutsevate ettevõtete seas; kuidas lahendada dilemmat, kui kasutusel on kaldaelekter, kuid muu energia toodetakse ikkagi põlevkivist jne.“
    Suurimaid väljakutseid Tallinna Sadama jaoks oli keskkonnamõjudest ammendava pildi saamine. Kestliku arengu eesmärkide saavutamisel tulid probleemidena välja ka jäätmetele õige kasutuse leidmine ja ringmajandusse suunamine, energiasäästu pakkuvate lahenduste sobivus ning soovitust tagasihoidlikum huvirühmade kaasamine ja suhtlus.
    „Rohetiigri mentoritega koostöös leidsime, et üldiselt on Tallinna Sadamas kasutusel hea keskkonnamõjude hindamise süsteem. Meie keskkonnaaspektid on adekvaatselt hinnatud, prioriteetsed mõjud tuvastatud. Siiski leidsime ka parandamiskohti. Kui varem hindasime keskkonnaaspekti mõju ja esinemissagedust, siis nüüd määrasime kontrollmeetmete taseme, mis andis täiendava vaate keskkonnamõju esinemise tõenäosusele. Samuti täiendasime riskihindamise mudelit,“ selgitas keskkonnajuht.
    Mis puudutab näiteks kasvuhoonegaaside heidetest tingitud keskkonnamõju, siis tänu Mereakadeemiaga koostöös tehtud arvutustele on Tallinna Sadam hinnanud, et sadamategevuse (sh operaatorfirmad, külastatavad laevad ja üürnikud) kasvuhoonegaaside heitest moodustas 2019. andmete põhjal laevaliiklus (53%), millele järgnes elektritarbimine (23%), liikuvvahenditest tulenev emissioon (11%), soojustarbimine (10%) ja statsionaarsed seadmed (3%) ning mis vastas 97 426 tonni CO2 ekvivalendile moodustades 0,66 % Eesti kasvuhoonegaaside üldkogusest. Arvestades, et reisi- ja kaubalaevade ning tankerite kai ääres seismisel emiteeritavad heited moodustavad suurema osa keskkonnajäljest, on Tallinna Sadam emissioone vähendavaid lahendusi juba rakendamas. Näiteks, eelmisel aastal paigaldati viiele Vanasadama kaile kaldaelektriseadmed, millega sadamas seisvad laevad saavad maapealset elektrit kasutades vähendada laevamootorite heitgaase, mürareostust ja kütusekasutust. Samuti lühendati autode ooteaega sadamas, mis on juba vähendanud õhku paisatavaid heitekoguseid kesklinnas. Linnaelanikud tajuvad seda kõike puhtama õhu ja vaiksema elukeskkonna kaudu. Tallinna Sadama tütarettevõte TS Laevad astus eelmisel aastal sammu fossiilsetest kütustest loobumise ja nullemissioonini jõudmise suunas, kui Virtsu-Kuivastu liinil hakkas reisijaid teenindama Eesti esimeseks hübriidreisilaevaks ümber ehitatud parvlaev Tõll. Tallinna Sadam jätkab laevastiku üleviimisega alternatiivkütustele ning ei välista tulevikus ka vesinikku.
    Segapakendite käitlemine peab olema tõhusam
    Lisaks sellele, mida tehakse merel ja kaldal, soovib Tallinna Sadam koos teiste merendusettevõtetega nii laeval kui ka maismaal tekkinud segapakendite tõhusamat käitlemist. Just ringmajandusest sai Tallinna Sadama fookusteema Rohetiigri programmis. Tallinna Sadam võtab aastas laevadelt vastu ühe keskmise Eesti linnaga võrdse koguse jäätmeid. Vaid 16 % segapakenditest saab uue elu ning valdav osa, mis laevadel kogutakse, põletatakse või ladestatakse prügimäele. Sadamad ja laevandusettevõtted on lõpetanud ühekordsete plastnõude kasutamise, koguvad juba mitu aastat jäätmeid liigiti ning on viimastel aastatel leidnud tõhusamaid lahendusi jäätmete ringmajandusse suunamiseks. Samas on sektori ettevõtete pingutuste kõrval vajalikud ka süsteemsed muutused. Eesti merendusettevõtted soovivad jäätmejaamadelt seetõttu suuremat läbipaistvust ja ringlusse suunamist, üle vaatamist vajavad riiklikud finants- ja toetusprogrammid. Vastavasisuliline ühispöördumine koos konkreetsete ettepanekutega saadeti Keskkonnaministeeriumisse ringmajanduse arengudokumendi ning tegevuskava sisendiks jäätmekäitlussüsteemi parandamiseks Eestis.
    „Meie huvi on, et Rohetiigri platvormi kaudu läheks ringmajanduse põhimõtted ühiskonnas laiemalt käiku, sest paraku üksinda me oma eesmärke saavutada ei saa“ tõdes Ellen Kaasik.
    Olulised õppetunnid ja suund tulevikku
    Üheks olulisemaks õppetunniks oli sadama jaoks tõdemus, et ei maksa heituda eelarvamusest, et kõik roheasjad on kallid. Sadama rohepöörde eestvedajad arvutasid välja, et roheenergia (päike ja tuul) on vaid ca 1% kallim võrreldes põlevkivienergiaga ning tänaseks on Tallinna Sadam üle läinud roheenergia tarbimisele. Tänu Rohetiigrile lisas sadam hangetele ka kestlikke kriteeriume, millega teadvustame enda rolli vastutustundliku tellijana.
    Samas tõi Ellen Kaasik välja, et sisuliseks tagasilöögiks oli aga olmejäätmete sorteerimise probleem ja kui ulatuslik ning valdav see on. Paraku teeb see keerulisemaks ka Tallina Sadama jaoks oma eesmärkide sisulise täitmise. Siiski tundub, et jää on tasapisi liikuma saanud ning ringmajanduse valdkonnas on lähiajal ees suuremad struktuursed muutused, aga ka teadlikkuse ja harjumuste muutumine nii tarbijate, ettevõtete kui jäätmekäitlejate hulgas.
    Tallinna Sadam jätkab kestlike teemade ja projektidega nii Rohetiigris kui ka oma igapäevategevuses, sest Tallinna Sadama eesmärk ei ole ette võtta üksikuid vastutustundlikkuse projekte, vaid juhtida kogu ettevõtet ja kõiki projekte kestlikest põhimõtetest lähtudes.
    Jaga lugu:

Avatus ja liberaalsus teenib Eesti huve ka Euroopa kaksikpöördes
Euroopa Liit peab selgitama, kuidas tasakaalustada vabakaubandusest saadavat kasu tugevneva sooviga kestlikuma ja õiglasema arengu järele, kirjutab välisministeeriumi kaubanduspoliitika ja majandusorganisatsioonide büroo lauaülem Karl-Gerhard Lille.
Euroopa Liit peab selgitama, kuidas tasakaalustada vabakaubandusest saadavat kasu tugevneva sooviga kestlikuma ja õiglasema arengu järele, kirjutab välisministeeriumi kaubanduspoliitika ja majandusorganisatsioonide büroo lauaülem Karl-Gerhard Lille.
USA aktsiaturud langesid enne suurfirmade tulemusi
Suurte tehnoloogiafirmade tulemusi oodanud USA börsid sulgusid miinuses, lõpetades nii viiepäevase ralli.
Suurte tehnoloogiafirmade tulemusi oodanud USA börsid sulgusid miinuses, lõpetades nii viiepäevase ralli.
Lahkuv juht: Ragn-Sells saab endale ägeda uue juhi
Ragn-Sellsist lahkuv juht Rain Vääna kiidab mantlipärijat Kai Realot ja valmistub talle tööd üle andma, enne kui ise uusi väljakutseid otsima asub.
Ragn-Sellsist lahkuv juht Rain Vääna kiidab mantlipärijat Kai Realot ja valmistub talle tööd üle andma, enne kui ise uusi väljakutseid otsima asub.
Koroonaviiruse Delta tüvi saadab vaktsineerituid haiglasse
Koroonaviiruse Delta variandiga satub haiglasse omajagu vaktsineeritud inimesi, selgub kümne juhtiva koroonaeksperdi intervjuust, kes tõdevad, et vaktsiinide peamine eesmärk oli algusest peale ära hoida just rasket põdemist ja surma.
Koroonaviiruse Delta variandiga satub haiglasse omajagu vaktsineeritud inimesi, selgub kümne juhtiva koroonaeksperdi intervjuust, kes tõdevad, et vaktsiinide peamine eesmärk oli algusest peale ära hoida just rasket põdemist ja surma.